sootasandikul jt). Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokomplekse (e -süsteeme). Arold, I. 2001. Eesti maastikuline liigestatus. lk. 6 Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Eesti looduslikke iseärasusi määravad tegurid Geograafiline asend Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend 57030’ ja 59040’ pl. vahel Läänemere rannikul. Sellest sõltub päikesekiirguse ja sademete hulk ja sesoonne varieerumine, e teisisõnu klimaatilised iseärasused. Klimaatilised tingimused koos pinnaehitusega omakorda määravad ära veerežiimi, taimkatte ja muldkatte üldised iseärasused. Suhteliselt väike pindala 45 227,63 km2 (Ilma Peipsi ja Võrtsjärveta 43 432,31 km2) (130. - 192 riigi hulgas) Eesti territooriumi äärmuspunktid: N
a. kuni 30%-ni 1994. a.; metsa osakaalu suurenemine 14%-ilt 47%-ni sama ajavahemiku jooksul; looduslike rohumaade osa jätkuv langus; rannikualade säilimine suhteliselt heas looduslikus seisus; maastikustruktuuri lihtsustumine ja polariseerumine; ökoloogilise võrgustiku väljakujunemine. Eesti looduslikke iseärasusi määravad tegurid: Geograafiline asend Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend 57030’ ja 59040’ pl. vahel Läänemere rannikul. Sellest sõltub päikesekiirguse ja sademete hulk ja sesoonne varieerumine, e teisisõnu klimaatilised iseärasused. Klimaatilised tingimused koos pinnaehitusega omakorda määravad ära veerežiimi, taimkatte ja muldkatte üldised iseärasused. Suhteliselt väike pindala 45 227,63 km2(Ilma Peipsi ja Võrtsjärveta 43 432,31 km2) (130. - 192 riigi hulgas) Territooriumi äärmuspunktid:
annaabi.ee 
