moodustab Jupiteri massist ühe neljandiku Nagu kõigil hiidplaneetidel, puudub ka Jupiteril tahke pind Jupiter keskmine kaugus Päikesest on 778milj km kaugusel Jupiter kaalub sama palju kui 317,8 Maad Muu huvitav Jupiteril on vähemalt 69 kaaslast, sealhulgas neli suurt kaaslast, mille avastas 1610. aastal Galileo Galilei. Neist kõige suurema, Ganymedese läbimõõt on suurem kui Merkuuril. Jupiteri päeva pikkus on 9h 56min 1 Jupiteri aasta kestab 15 Maa aastat Keskmine temperatuur Jupiteril on 145 C Jupiteri koosneb põhiliselt erinevatest gaasidest Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter https://www.nasa.gov/audience/forstudents/5-8/ features/nasa-knows/what-is-jupiter-58.html
ööpäeva Liidu automaatjaamal "Venera ·Veenus on ainuke planeet, mis tiirleb 7" 1970. aastal. vastassuunas · Telje kalle ekliptika tasandi suhtes on ·Keskmine temperatuur on 480° C (kõige 177,3 kraadi. kuumem planeet päikesesüsteemis) Maa ·Tiirlemisperiood on 365,256 päeva, pöörlemisperiood on 23h 56min ·Keskmine temperatuur 15°C ·Ainus planeet, kus on elu ·Keskmine kaugus Päikesest on 149 600 000 ·Kaldenurk (mis põhjustab aastaajad) on 23,439 kraadise nurga all ·Üks looduslik kaaslane : Kuu ·Maa on ainuke planeet päikesesüsteemis, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest. Marss Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Tõenäoliselt sai planeet
· Pöörlemisperiood on 58 Maa ööpäeva, tiirlemisperiood on 87 Maa ööpäeva · raadius: 2420 km (0, 38 Maa raadiust) veenus · mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) · raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) · Veenuse pöörlemisperiood on 117 Maa ööpäeva, tiirlemisperiood 225 Maa ööpäeva Maa raadius: 6371 km (keskmine raadius, meie planeet on veidi lapik); mass: 5, 97 * 10²¹ tonni; Tiirlemisperiood on 365,256 päeva, pöörlemisperiood on 23h 56min marss mass: 6, 42 * 1020 tonni (0, 1 Maa massi) raadius: 3395 km (0, 53 Maa raadiust) Marsi pöörlemisperiood on 24h 37 min, tiirlemisperiood on 687 Maa ööpäeva 3 Jupiter Diameeter ekvaatoril(km) 142 754 12 759 Mass (Maa=1) 317,9 1,00 Pöörlemisperiood on 9h 50min (ekvaatoril) poolustel 5min kauem, tiirlemisperiood on 12 Maa aastat Saturn
Nüüdisaegsed nimed ja tähtkujude piirid on kehtestatud 1920a. Siis jagas Rahvusvaheline Astronoomiaühing tähistaeva 88 tähtkujuks ja määras neile ringjoonte kaartest moodustatud piirid. Taeva tundma õppimist on targem alustada põhjasuunast. Kuna sealsed tähtkujud on nähtavad alati, kui ainult sobiv ilm on. Otsime üles Põhjanaela, (asub Suure Vankri tagumise telje pikendusel, 5 teljepikkuse kaugusel vankrist.) Põhjanaela ümber liiguvad kõik tähed, tehes täisringi 23t 56min. Maa aga teeb täispöörde 24t! Erinevus tuleneb sellest, et Maa ööpäeva ei mõõdeta mitte tähtede, vaid Päikese järgi. Ja tähtede ööpäev on sellest u 4min lühem. Põhjus on lihtne, kuna Maa teeb aastas Päikese ümber täistiiru, läheb igast täheaastast üks ööpäev kaduma. Põhjanael asub 60° horisondist ning näitab põhja suunda. Teeme Põhjanaela ümber mõttelise ringi, mille raadius on võrdne tema kõrgusega silmapiiri põhjapoolsemast punktist
objektidele Coriolisi efekt mõju ei avalda. Mõju suureneb kaugenedes ekvaatorist pooluste suunas vastavalt valemile F=sin φ , kus φ on liikuva objekti laiuskraad. Coriolisi jõu saame avaldada valemist Fcor=2*m*Ω*V*sinφ , kus m on liikuva keha mass (kg), V tema kiirus (m/s), Ω Maa nurkkiirus (rad/s) ning φ objekti paiknemise laiuskraad (°). Maa nurkkiirus näitab, mitme radiaani võrra pöördub Maa ühe sekundi jooksul. Teades sideerilise ööpäeva pikkust 23h 56min 04s ja seda, et Maa teeb ühe täispöörde ehk 360° ehk 2*π*rad selle jooksul, saame Maa nurkkiiruse väärtuseks 0,000664926 rad/s. See on konstant.Coriolisi efekt on nii väike, et ta pääseb mõjule alles väga suurtes süsteemides pika aja jooksul. Coriolisi jõu arvestamisel on suur tähtsus geograafias, satelliitide trajektooride arvutamisel jne. Geograafias näiteks on Coriolisi jõu tõttu Eestis valitsevaks
Räige reede Freaky Aasta 2020 on olnud niigi luupainajalik, aga novembrikuine 13 ja reede saab olema lausa 1h 42min Kinodes alates 13.11.2020 Osta / Broneeri piletid Hollywoodi sulid The Comeback Trail Max Barber (Robert De Niro) ja Walter Creason (Zach Braff) on kaks filmiprodutsenti, kes t 1h 44min Kinodes alates 20.11.2020 Osta / Broneeri piletid Järgmine ring Druk On olemas teooria selle kohta, et me peaks olema sündinud juba väikse alkoholikogusega 1h 56min Kinodes alates 2.10.2020 Osta / Broneeri piletid Doktor Liisa Доктор Лиза Tõestisündinud loo põhjal valminud film, mis liigutab hingepõhjani igat filmisõpra. «Doktor 2h 0min Kinodes alates 30.10.2020 Osta / Broneeri piletid Tove Janssoni rääkimata lugu Tove Helsingi, aasta 1945. Sõja lõpp on toonud uut hingamist kunstnik Tove Janssoni kunstilisse 1h 43min Kinodes alates 16.10.2020 Osta / Broneeri piletid Õhtusöök sõpradega Dinner with Friends
annaabi.ee 
