elutarbeliste esemeta ja muu vajaliku järele. mõõdab jõudluskontrollikeskus, kes kogub kontroll-lüpside piima näidised ja siis teostab mõõtmised. kontroll- lüpsid kord kuus: piima-,rasva- ja valgukogus; rasva-, valgu- ja laktoosisisaldus. Kvaliteet: somaatiliste rakkude arv, bakterite arv, ammoniaagisisaldus. Kontrollperiood: minimaalselt 3 kontroll-lüpsi, 305 päeva jõudlus, aasta jõudlus, eluajajõudlus. 39. Lehma piimajõudlus 2002 aastal keskmiselt 5138kg lehma kohta; 2004a 5528kg; 2005a 5886kg; 2007a 6368kg; 2008a 6765kg; 2010a 6977kg 40. Sigimise seos lehma piimajõudlusega 41. Mära, emise ja ute piimajõudlus emis- 6...8kg päevas, 3.nädalal 15 kg, 8 nädala jooksul 350....450kg utt- piimatõud 500...700kg aga äärmisel juhul ka 1200kg mära- suurem piimakus raskeveo ehk külmaverelised tõud (3000.....6000kg) 42. Nuumajõudluse hindamine sigade ja lihaveiste nuumajõudlust hinnatakse katsejaamades või aretusfarmides: hinnatakse massi-iivet,
aastal aga vähenenud. Kui 1989.aastal toodeti Eestis 1 277 000 tonni piima, siis 2004.aastal toodeti vaid 652 400 tonni. Majanduslikult väga rasked aastad 1992-1995 viisid lehmade produktiivsuse järsult tagasi. 1990 aasta tase ületati alles 1997.a. Raske aasta oli ka 1999.a, kui piima kokkuostuhind püsis 8 kuu jooksul 1500kr lähedal. Alles 2004.aastal saadi arvestatav rekordiline piimatoodang 5528kg lehma kohta e. 33% rohkem kui 1990.aastal, 1994.aastaga võrreldes isegi 60% rohkem. 2005.aasta 01.jaanuari seisuga oli piimaveiste jõudluskontrollis 2467 karja kokku 100 991 lehmaga, mis moodustas ligi 88 % Eesti lehmadest. Esmakordselt ületas jõudluskontrollialuste lehmade keskmine piimatoodang 6000 kg piiri 2004.aastal, ulatudes 6055 kg-ni. Piima kogutoodang langes 2004.aastal 1989.aastaga võrreldes ligi kaks korda. Languse põhjuseks
annaabi.ee 
