See tähendab seda, et mänd kujundab oma võra ja juurestiku vastavalt sellele, kuidas tal on ruumi ja valgust. Mänd ei sobi kasvama koos haavaga ja arukasega, sest haab on männi- pigirooste vaheperemees ja arukask piitsutab männi ladvavõrseid. Arukase võib jätta ainult grupiti ja tühjadesse kohtadesse. Eluiga kuni 300-400 aastat. 2) Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad Männi puit on kollakas- või punakaspruuni lülipuiduga. Puidu tihedus on 500...530kg/m³. Männi puit on vaigukäikude rohkuse tõttu väga vaigune. Puit on väga laia kasutusalaga: paberiks, ehitusmaterjaliks, vineeriks, mööbliks, kütteks. Temast valmistatakse veel tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani. Vaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke, värve ning ravimeid. 3) Kasvukohatüübid ja mullad Mänd talub äärmuslikke muldi väga kuivi ja vesiseid kehvi muldi. Mänd kasvab järgmistes kasvukohatüüpides:
Aururõhud õhus ja puidupinnal on tasakaalus) · Mahumuutused niiskussisalduse muutumisel niiskuses paisub, kuivades kahaneb. Mahumuutus ei ole kõigis suundades ühesugune radiaalsuunas 2- 5%, tangensiaalsuunas 5- 10% ja puu pikkuses 0,1- 0,3%. · Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit kõverduda ja praguneda. · Erimass on kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne(ca 1,55 g/cm3) Mahumass(15% niiskuse juures) · Mänd 0,53g/cm3(530kg/m3) · Kuusk 0,46g/cm3 Puidu vead ja kahjustused · Praod jagunevad sisemisteks ja välimisteks. · Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. · Välispraod on radiaalsed. · Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod. Puidu kasvu vaed · Puidu keerdkasv (puidukiud on tüves spiraalselt keerdus). · Kõverkasv (tüve pikkitelg on kõver). · Jne.
annaabi.ee 
