1998: 200...201). 1920ndatel aastatel tulid naistemoodi pikkade juuste kõrvale ka lühikesed. Pärast elektrilokkide leiutamist 1925.aastal muutus juuste lokkimine üldiseks ja kõigile kättesaadavaks (Vära, Tannberg, Pajur 2004: 81). Holliwood määras, millist soengut peab kandma. Kuulsa näitleja Ingrid Bergmani soeng - tukk ja lühike bob soeng filmis „Jeanne d Arc“ - muutus ülemaailmselt nii kuulsaks, et püsis ühe trendina kuni 50ndateni. Peale bob soengu kanti valetukkasid ja –palmikuid ning keemilised püsilokid kogusid kiiresti kuulsust. Endiselt olid aukohal ülespandud soengud, kus juuksed kammiti pea ligi otsmiku kohale kokku ja siis valmistati lopsakas lokikogum, ülejäänud pead kattis turban (Merino 2009: 41). 1940ndatel aastatel oli lõpuks saabunud aeg, mil iga naine sai ise otsustada praktilise või konservatiivse soengu kasuks. Nõuded soengutele pidid järgima ühiskonnas
palju lubab õigussüsteem (kanep) või kultuur (lapsed). Ehk siis tarbekaupade regulatsioon toimub veel ühel väga lihtsal viisil, nimelt seaduste Jätkates asjade ,,eludega": sotsioloog Hebdige, kes uuris mod'e, on kirjeldanud, kuidas rolleri staatus muutus Euroopas, kui seda hakati peale esimest maailmasõda tootma. Alguses oli see ,,mehaanilise seksismi" objekt: skooter suhestatuna mootorrattaga oli nagu naine oli suhestatud mehega. Alam ja sõltuv. Kuni 50ndateni oli skuuter pealegi itaalia konnotatsiooniga - imelik mehelikkus, võõrapärane, oht inglise autotööstusele jne. Mis muutus aeglaselt, kuid kindlasti. 1955 oli autoshowdel mootorrattaid kordades skuutritest vähem. Hebdige: Ehkki ilmselge on teoreetiliselt, et inimesed omistavad asjadele tähendusi, siis metodoloogiliselt tuleb asju vaadata. Modide subkultuur aitas sellele kõvasti kaasa. Modernist sai käibesõnaks, tarbimise kasv
annaabi.ee 
