No 1/2 (1959) - geneetilised efektid sügavdoos 5 rem/a = 50 mSv/a No 26 (1977) - geneetilised efektid pole oht; vähiteke on põhioht stohhastilised efektid kiirgus- ja koefaktorid sise- ja väliskiirituse summa efektiivdoos 50 mSv/a No 60 (1991) - väga keeruline süsteem; erinevused erinevate rakenduste vahel; vähiteke on 4x allahinnatud efektiivdoos 20 mSv/a (100 mSv/5a, < 50mSv/a) No XX (2005)? - arutatakse 11th IRPA Conference, Madrid, 2004. Avaldatakse 2005 ÜRO Teaduslik komitee: UNSCEAR Asutati 1955 Ainukene organ ÜROs kellel on mandaat hinnata kiirgustasemeid ja kiirguse poolt tekitatavaid efekte. Need hinnangud on teaduslikuks aluseks standardite välja töötamisel. Rahvusvaheline Aatomenergia Agentuur (IAEA): Statuut võeti vastu 1956 peakorter asub Viinis 133 liikmesriiki Eesti ühines 1992
häired. Kui haige jääb elama, algab pikka aega kestev paranemine IV- pikk paranemine Krooniline kiiritustõbi Korduvad väikesed kiirgusdoosid Sigimatus Geenide kahjustus Üldhaigestumus Joodi kuhjumine kilpnäärmes, strontsium luustikus Kiirituse liigid Kiirgusseaduse alusel Kutsekiiritus Looduskiiritus Elanikukiiritus Meditsiinikiiritus Kosmiline kiiritus Kutsekiirituse piirnormid Aastane efektiivdoos ei tohi ületada: Viie järjestikuse aasta kutsekiiritust keskmiselt 20 mSv 50mSv- mitte ühelgi viiest aastast 6mSv- kutsealases vljaõppes osalevatele 16- 18 aasta vanustele isikutele 1mSv- rasedatele Aastadoosid Loodusliku taustkiirguse aastadoos 0,4-4mSv, kohati kuni 50mSv. Kiirgusväljas töötava inimese kogu keha kiirituse aastadoos ei tohi ületada 50 mSv Paiksel kiiritamisel talub inimene kogudoose 10-100 Gy 10mSv aasta keskmine doos- 1 vähkkasvaja 1000 elaniku kohta Kindlalt kahjulik- 200- 500 mSv kogu kehale aastas Seadus Kiirgusseadus 24.03
annaabi.ee 
