avastatud üle 20 Kõik nad on nimetatud Trooja sõja tegelaste järgi jagunevad kaheks rühmaks, millest üks liigub Jupiterist eespool, teine osa samapalju tagapool. Tegemist on süsteemi PäikeJupiter tasakaalu punktidega. NELJAS ALA jääb teisele poole Jupiteri ja seda nimetatakse Kuiperi vööks. MAAD KAITSEV ATMOSFÄÄR Atmosfäär kaitseb Maad väikeste kehade eest, mis põlevad atmosfääri ülemistes kihtides ära. Mõningatel hinnangutel võib kuni 50meetrise läbimõõduga kivitükkide puhul olla veel üsna rahulik, aga atmosfäär ei kaitse meid 100 meetrist suuremate kehade eest. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Palju neid ohtlikke asteroide on, pole teada, kuna me ei tea nende täpseid trajektoore ning like häirituste tõttu võivad orbiidid ka muutuda. ilmselt ei toimu lähemate aastatuhandete jooksul kosmilist katastroofi. Seda enam, et
kraanateele. Mehhanismid sarnanevad sildkraana omadega. Tugedel on all rullid, mis veerevad rööbasteel. Vanker koos tõstemehhanismiga liigub talade ülemistel vöödel.. Pukkkraanade niisugune konstruktsioon on enamlevinud. Konsoolid suurendavad kraana tegevuspiirkonda töötamisel ladudes. Pukk-kraanade portaalid võivad olla : konsoolideta, ühe konsooliga, kahe konsooliga. Montaazipukk-kraana tõstevõime on 100meetrise silde ja konksu 50meetrise tõstekõrguse korral kuni 200 t, laevaehituses rakendatavate pukkkraanade tõstevõime on kuni 800 t. Masslasti laadimiseks kasutatakse laadimissilda. Kerge pukkkraana võib olla ka õhkrehvidega ratastel. Poolpukk-kraana üks rööbas on maas, teine ülal. Kraana lastivankri ülesannet võib täita ka elektritelfer. Sel juhul on kraanajuhi kabiin paigutatud ühe toe külge ega liigu koos lastivankriga. Selliste kraanade tõstevõimed küündivad kuni 500 tonnini (erandjuhul), tõstekõrgus
annaabi.ee 
