Praegu lammutuses kasutatavad meetodid erinevad oluliselt vaid mõned aastakümned tagasi kasutuses olnutest. Toona töötati käsitsi ja hooneid lõhuti haamri, raudkangi või eskavaatori külge kinnitatud raudkuuli abil. Tänapäevased meetodid on muutunud tõhusamaks ja suure osa tööst teevad nüüd ära kaugjuhitavad robotid. Olenevalt hoone konstruksioonist, suurusest ja paiknemise asukohast on kasutusel erinevad meetodid: a) Longfront- 50meetri pikkuse noolega suurim lammutus masin, mis ulatud hoone 16nda korruseni. Masin töötab hüdraulilise rõhu abil. Masinal on mitmeid tööriistu nn:purustaja, mis suudab lõhkuda kuni meetri paksuse betoonkihi või näiteks rauakäärid, mis lõikavad läbi 40-50 cm terastalad. b) Õhkimine, mis muudab hoone sekunditega rusuhunnikuks. Selle meetodid kasutamine nõuab mitmete spetsialistide kuudepikkust eeltööd. Kasutatavad lõhkelaengud on umbes 100 grammi ja
pidanud erinevatele ajajärkudele ja mis on hoonest nüüdseks saanud. Arvan, et sed lugeda on hariv, huvitav ning pärast selle lugemist tead juba palju rohkem Toompea lossist. 3 Toompea loss Toompea loss on üks Eesti vanimaid ja suurejoonelisemaid arhitektuurilisi komplekse. Loss ehitati 13.-14. sajandil, See asub järsu pankranniku ääres 50meetri kõrgusel merepinnast. 14.sajandi lõpul rajati Toompea linnuse edalanurka torn nimega Pikk Herman. 48- meetrise Pika Hermani torni tipus lehvib sini-must-valge Eesti lipp. Lossi ajalugu Ajalugu Toompea lossist on Eestimaa valitsejate lugu. Iga valiteja ehitas ning kindlustas seda hoonet oma vajasute järgi. Vahetusid ajad ja velitsejad, muutusi võim. Lossile endale pole aga aeg midagi halba teinud. Turvaliselt kindlustatud hoone on
annaabi.ee 
