*II referendum juunis 1933 *III referendum okt 1933 (vapside koostatud) Hakkab kehtima alles kevadel 1934 Põhiseadus 1933 (1/3 läks muutmisele) *89 paragrahvist muudeti 30 *Riigipea institutsioon -Riigivanem Õigus Riigikogu laialisaatmiseks Vetoõigus (õigus tagasi lükata seadusi) Dekreediõigus (ise seadusi kehtestada eri olukordadel) Kaitsevägede kõrgeim juht Valitsuse ametisse nimetamine ja laialisaatmine *Riigikogu ametiaega pikendati 4 aastale *Riigikogu liikmete arvu kärbiti 50le Põhiseaduse muutmine *18.02.1937 Rahvuskogu moodustamine *1.01.1938 uue põhiseaduse jõustumine (Pätsi ja Laidoneri näpunäidetel) -Presidendi ametikoha loomine (ametiaeg 6 aastat) [Valimiskogu poolt valiti K.Päts, kuigi Päts valis ise valimiskogu] -Kahekojaline Riigikogu: *Riigivolikogu (alamkoda, 80 saadikut, liikmed valitakse rahva poolt) *Riiginõukogu (ülemkoda, 40 saadikut, presidendi poolt nimetatud, kutsekodadest jne) *Ametiaeg parlamendil 5 aastat -Rahvaalgatuse kaotamine
Olulisteks isikuteks olid Andres Larka ja Artur Sirk. Põhiseaduslik kriis RK oli liiga suur võim, Valitsus sõltub liiga palju RKst. Taheti ka riigipea (presidendi) ametikohta. Tõi endaga kaasa kolm uut põhiseadust. Kaks esimest kukkusid läbi ja Vapside oma oli alles see, mis sai poolt hääled. II põhiseadus koostatud Vapside poolt. Vastu võeti 1933 (kehtima pidi hakkama 1934). RK volituste aeg pikenes 4le aastale ning liikmete arv vähenes 50le. Seati sisse ka riigipea ametikoht. Nimetuseks oleks tulnud RIIGIVANEM, kes valiti rahva poolt 5 aastaks. Täidesaatev võim pidi koosnema valitsusele, mis koosnes peaministrist ja ministritest. Valida said alates 20. aastased. Eesti oleks pidanud muutuma presidentaalseks vabariigiks. Üleminekuvalitsust juhtis Konstatin Päts. Täitis nii peaministri kui ka riigipea ülesandeid. Aprillis pidid toimuma nii RK kui ka RV valimised. Mõlemad valimised jäid toimumata, kuna 12
annaabi.ee 
