saamise tõenäosus. Korralikult läbiviidud soojendus tagab treeningu parema kvaliteedi ja vähendab sporditrauma saamise ohtu. Soome UKK-Instituudis läbiviidud uuringust selgus, et hüppe- ja põlveliigeste traumasid on aktiivsetel sportijatel võimalik tunduvalt vähendada, kui nad vaid enne treeningut end korralikult soojaks võimleksid ega unustaks ka tasakaaluharjutusi. Katsealusteks olid uuringus umbes 460 saalihokit harrastavat 16-50aastast naist, kes olid jagatud kahte gruppi. Üks rühm tegi terve hooaja vältel 1-3 korda nädalas umbes 20 minutit kestvat erinevatest harjutustest koosnevat soojendusvõimlemist. Harjutati nii jooksutehnikat, tasakaaluharjutusi, tehti kergeid hüppeid, jalalihastele ka jõuharjutusi. Teise rühma soojendusvõimlemine oli tunduvalt lühem. Pool aastat hiljem selgus, et korralikku soojendusvõimlemist teinud naistel esines 30 protsenti vähem jalavigastusi kui võrdlusrühmal
põhikiri. Panga põhikapitaliks assigneeriti riigikassast 10 miljonit marka. Võeti vastu esimene summa jooksvale kontole ning Eesti Pank alustas regulaarset tegevust. Eesti Panga esimene president oli Mihkel Pung ( märtsokt 1919), seejärel oli ajavahemikus okt 1919 okt 1926 Eesti Panga juhiks Artur Uibopuu. Eesti Panga kõige kauaaegsem president oli enne II maailmasõda Juri Jaakson (nov 1926 juuli 1940). 1940.aasta juulistoktoobrini täitis presidendi kohustusi Juhan Vaabel. Pärast 50aastast vaheaega alustas Eesti Pank taas tegevust 1.jaanuaril 1990. Eesti põhiseadus ütleb, et Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule. (Eesti Panga seadus § 1 ja § 3). Keskpank ei allu riigi valitsusele üheski arenenud riigis. Ajapikku on kogemuste najal jõutud järeldusele, et selline lahendus on majanduse pikaajalise arengu seisukohast parem. Iseseisev keskpank saab päevapoliitilistest kaalutlustest kõrvale jääda ning võtta vastu otsuseid, mida
annaabi.ee 
