Seejärel saame leida saadud soojushulk Valem: qr = c . m . t qr = 4,18 . 200 . 6 = 5016 J 6) Arvutasin neutralisatsioonireaktsioonientalpia tekkinud vee moolide hulka arvestades Arvutusi tegin saadud moolide suhtes. Kuna 1 liitris on ainet on 1 mol, siis 100 ml on 0,1 mol. Et saada soojus hulka 1 mooi kohta, siis Q1 mol = Q0,2 mol / 0,2 Q1 mol = 5016 / 0,1 = 50160 J Kuna tegemist on ainest soojuse (energia) eraldumisega siis Q1 mol = -50160 J = -50,16 kJ 1) Arvutan soojusefekti. Ioonvõrrand: H+ + OH- = H2O. fHH2O - fHOH = fH -285 -(-230) = -55,8 2) Arvutasin katseliselt saadud tulemuse ja teoreetilise tulemuse vahelise erinevuse. - (50,16-55,8): (50,16:100) = 11,24 % Järeldus: Katselises leitud reaktsioonientalpia viga oli 11,24%. Praktikum 2 Töö nr
Eesti energiasüsteemi põhivõrgus on kehtestatud n-1 ja osaliselt n-2 kritee- riumi täidetuse nõue. Siiski pole n-1 kriteeriumi nõuet ilmselt otstarbekas jälgida kogu Eesti 110 kV võrgu ulatuses, mis mõnes piirkonnas on sisuliselt omandanud jaotusvõrgu iseloomu. Selliste 110 kV võrgu osade planeerimisel võiks näiteks rakendada jaotusvõrgule kehtestatud töökindluse normatiive. Jaotusvõrkudele kehtib Eestis Euroopa standard EN 50160:1999, mis on kasu- tusele võetud Eesti standardina [EVS-EN 50160:2000: Elektrijaotusvõrkude pinge tunnussuurused]. Nimetatud standard normeerib normaaltingimustel aastas lubatava toite- katkestuste arvu nii madal- kui keskpinge-jaotusvõrgus. Siiski pole toite- katkestuste arv aastas kaugeltki piisav varustuskindluse näitaja, seda eriti põ- hivõrgu jaoks, kuna ta praktiliselt ei arvesta katkestuste kestust. Eristatakse
50130 Tööjõukulude kompensatsioon 0 0 0 0 0 50140 Preemia 0 0 0 0 0 50150 Aastaboonuse reserv 0 0 0 0 0 50160 Toetused 0 0 0 0 0 50170 Pensionimaksed 0 0 0 0 0 50180 Töövõimetushüvitis 1 358,19 268,1 0 268,1 1 626,29 50190 Puhkusetasureserv 45 061,05 35 541,19 15 153,66 20 387,53 65 448,58
annaabi.ee 
