linnast ja 10 km kaugusel 82 000 elanikuga Wormsi linnast. Seega, tuumajaam ei pea asuma inimasustuseta piirkonnas. Eesti elektrisüsteem nii tarbimise kui avariivõimsuste seisukohalt on küllalt väike, mistõttu Eestile ei sobi mitmed suuremad reaktorid võimusega 1500-1600MW. Ka ei ole Eesti sobiv koht, kus katsetada ehitada esimest teatud tüüpi tuumajaama, mille rajamine oleks suur tehniline väljakutse. Sobivaimad on Eestile 1000-500MW võimsusega reaktorid ning neid pakuvad USA ja Kanada. Milline reaktoritüüp reaalselt Eestisse ehitatakse otsustab põhjaliku analüüsi põhjal firma, mis moodustatakse tuumajaama rajamiseks. Eesti riigi ja majanduse huvides oleks selline tuumjaam, mille rajamises saaks osaleda maksimaalselt Eesti ehitus- ja tehnikaettevõtted. Tuumajaama ehitamise miinusteks loetakse üldiselt asukohaga seonduvaid probleeme.
Parimaks lahenduseks oleks TJ sidumine pumphüdrojaamaga, kus öise madaltarbimise ajal pumbatakse toodetud elektriga vett ülemisse reservuaari, mis päevase tippnõudluse ajal lastakse alumisse reservuaari tootes nii elektrit ka hüdroakumulatsioonijaamaga. Ühtlasi oleks see ka suurepärane avariireservjaam, mis on kiirelt käivitatav. Eestis on selline projekt OÜ Energiasalv poolt juba ka arendamisel ja see on kavandatud Maardu graniidilasundisse 200m sügavusele võimsusega kuni 500MW. Juba on ettevamistatud ka õppekavad ,mille kohaselt alustatakse sel aastal magistritasemel vastuvõttu nii TTÜ-s tuumaenergeetika kui ka TÜ-s tuumaohutuse erialal, kummassegi 15-20 tudengit aastas. Kuid tööd tuumajaamaga seonduvas leiaks nii mehhaanika, füüsika, energeetika ja keemia erialal lõpetanud. Arvamus, justkui meil pole vastavat kaadrit, ei vasta tõele. Üsna suures osas sarnaneb tuumajaam tavalisele elektrijaamale, koos seal töötava personaliga
vaid elektrisüsteemist; ploki seiskamisel omatarbeseadmete toide tagatakse vaid elektrisüsteemist Ploki elektrilise skeemi paindlikkuse suurendamiseks (st vähendada omatarbe ümberlülitamisi) paigaldatakse tavaliselt võimsuslüliti ka generaatoripingele. See skeem võimaldab toita energiaploki omatarvet ka ploki käivitamisel ja seiskamisel. Selline skeem esitab väga kõrgeid nõudmisi generaatoripingelisele võimsuslülitile. (näit. 500MW generaatori korral võimsuslüliti nimivool on 20kA ja lahutusvool 160kA) Tänapäeval on generaatorite ahelates levinud õhk-, õli- ja SF6-lülitid. Elektrijaamade elektriskeemide puhul pööratakse erilist tähelepanu generaatori ja plokitrafo vahelise ühenduse töökindlusele. Selleks kasutatakse tänapäeval vaid voolujuhte. 11.Soojuselektrijaamade omatarve ja omatarbe reguleerimine Soojuselektrijaamade elektriline omatarve sõltub: jaama tüübist; kütusest; kütuse põletamise
annaabi.ee 
