Ateena Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus Perioigid põliselanikud, kohalikud, isiklikult vaba rahvas Spartalik kasvatus kasinates tingimustes vähimaga hakkama saamise kord, kus elati nagu rott Heloodid orjad, põlised Efoorid kontrollijad ( 5 efoori riigiametnikud) Geruusia Solon seaduseandja Ateenas, kes keelas võlaorjuse Bulee e. Nõukogu Keliaia kohus Kleisthenes Rahvakoosolek 500liikmeline nõukogu Lykurgos seaduseandja, andis karme seadusi (Sparta) Homeros kreeklaste parim ja kuulsaim poeet, pime laulik, `Iliase' ja `Odüsseia' autor ( 8. 7.saj eKr) [arhailine periood] `Ilias' trooja sõjast mingit kindlat osa jutustav eepos, lugu Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast Kreeta-Mükeene aeg mäletatakse kui kuulsusrikka kangelasajana Odysseus Agamemnon Sparta kuningas Herakles kangelane Menelaos Trooja sõjaaegne Sparta kuningas
spartiaatidest sltuvad Lakoonika asukad 3) heloodid ehk kogu vimut ius oli rahvakoosolekul, millest vtsid osa kik spartiaatide maaorjad, alistatud messeenlasedja osa kodanikud. Lakoonika phirahvast *rahvakoosolekud toimusid iga 10 p eva tagant, nende *riigi eesotsas kaks p ritava vimuga kuningat ehk vaheajal tegelesid riigiasjadega 500liikmeline nukogu ja basileust arvukad riigiametnikud, kellest olulisemad olid 10 strateegi. *t htsaim riigivimu organ 30liikmeline vanematen ukogu Samuti olid ametis 6000 kohtunikku, kes m rati ehk geruusia; gerontokraatia vanurite vim liisuheitmise teel. *kigi spartiaatide koosolek pidi heaks kiitma vanemate *kik ametnikud allusid rahvakoosolu otsusele
saj eKr kui Ateenast sai suur mereriik nad asusid madruste ja sõudjatena laeval tööle ning aitasid tagada riigi võimsust. 5. saj eKr, Periklese juhtimise all, kujunes välja demokraatlik kord kogu võim kuulus rahvakoosolekule. Kodanikeks loeti kõikki täiskasvanud põliselanike, sõltumata nende varanduslikust seiskorrast. Orjastamine keelati seadusega. Kõigil oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, mis kogunesid iga 10 päeva tagant. Vahepeal ajas riigi asju 500liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelle hulgas oli 10 tähtsamat strateegi, kes pidid kõik alluma RK otsustele. Igal aastal pandi ametisse ka 600 kohtunikku. Kõik need ametikohad, otsustati liisu tõmbamise teel, kandidaatide seas, kes olid eelnevalt eri piirkondadest valitud. Erandiks olid vaid strateegid, kes valiti kõigi kodanike seast RK'l. Kõik need ametnikud said ka veidi palka. Kehtis otsene demokraatia rahvas tegeles riigi asjadega ise
annaabi.ee 
