Ajavõtt jooksudes Ametlike ajavõtumeetoditena tunnustatakse järgmist kolme meetodit: käsiajavõtt; fotofinisisüsteemiga täisautomaatne ajavõtt; kiipidel põhinev ajavõtt - kasutatakse ainult distantsidel, mis ei toimu täies ulatuses staadionil Teatejooksud - Mitmeringilise võistluse käigus tohib üks võistkond kasutada kuni kaht varuvõistlejat. 1. Standardsed teatejooksudistantsid on 4x100m, 4x200m, 4x400m, 4x800m, 100m+200m+300m+400m ja 4x1500 m. 2. Teatejooksu ühe etapi lõppu ja teise algust (vahetusala keskkohta) tähistavad 5 cm laiused jooned märgitakse äärejoontega ristuvalt igale jooksurajale. 3. Teatevahetusala on 20 m pikk, ulatudes vahetusala keskjoonest 10 m ette- ja tahapoole. Vahetusala pikkust mõõdetakse jooksusuunas, vahetusala algust tähistava joone stardipoolsest servast kuni vahetusala lõppu tähistava joone stardipoolse
valelähtega. Kõigis jooksudes (va mitmevõistluse jooksualad, kus I kord hoiatus, II kord diskvlaf) diskvalifitseeritakse kõik valelähte teinud võistlejad. Ametlike ajavõtumeetoditena tunnustatakse järgmist kolme meetodit: käsiajavõtt; fotofinišisüsteemiga täisautomaatne ajavõtt; kiipidel põhinev ajavõtt - kasutatakse ainult distantsidel, mis ei toimu täies ulatuses staadionil Teatejooksud - Standardsed teatejooksudistantsid on 4x100m, 4x200m, 4x400m, 4x800m, 100m+200m+300m+400m ja 4x1500 m. Teatepulk valmistatakse puust, metallist või muust sobivast materjalist, jäiga, ühest osast koosneva tervikuna. Teatepulk on ringikujulise ristlõikega 28 kuni 30 cm pikkune, 4cm +/- 2mm läbimõõduga, vähemalt 50 g. kaaluv silinder. Jälgimise hõlbustamiseks peab teatepulk olema erksat värvi. Eraldi radadel toimuvates teatevahetustes tohib iga võistleja teatevahetuse hõlbustamiseks asetada oma rajale ühe sammumärgi
annaabi.ee 
