Plaatkondensaatori(lihtsama) moodustavad kaks ühesugust dielektrikuga eraldatud paralleelset metallplaati. Kondensaatori laadimiseks tuleb ühendada tema plaadid(katted) pingeallika klemmidega.Kondensaatori laeng määratkse ühe tema plaadi laengu järgi. Kondensaatori elektrimahtuvus-füüsikaline suurus, mis võrdub kondensaatori ühe katte laengu q ja plaatide vahelise pinge U suhtega C=q/U. Kondensaatori mahtuvus sõltub kondensaatori kujust ja mõõtmetest. C=krE*S/4pii*K*d Kui pinge plaatide vahel on küllalt suur, siis võib tekkda dielektriku läbilöök. Dilektriku liigi järgi nim kondensaaoreid paber-,vilgukivi,polüsürool-,keraamiliseks või õhkkondensaatoriteks. Kondensaatoreid kasuatakse raadioelektroonikas ja elektrotehnikaseadmetes elektrilaengu ja elektrivälja salvestitena.
Tugevates tõusvates õhuvooludes saavad veepiisad hõõrdumisel elektrilaengu. Suuremate piiskade laeng on eelistatult negatiivne, väiksemate oma positiivne. Väiksemad ja kergemad piisad tõusevad kõrgemale, äikesepilve ülaosa on tavaliselt seepärast positiivne, alumine negatiivne. Suurem osa välgulöökidest toimubki äikesepilve erinevate osade vahel. 13.Kui suur jõud mõjub vesinikuaatomis prootoni ja elektroni vahel. F=q1*q2/4Pii*r ruudus*0 ühik [ c ruudus / N * m ruudus ] r= 5,3 * 10 astmel -11 m q1 = 1.6 * 10 astmel 19 C q2= -q1 C k= 9* 10 astmel 9 N* m ruudus / C ruudus F= -k [ e ruudus / r ruudus ] ( miinusmärk näitab et tegu on tõmbejõuga )
Kuuli A hoiti endisel kaugusel, väänati elastset traati mingi nurga võrra. Selle põhjal määrati kuulile mõjuv jõud. Coulombi seadus.-- Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Jõud on suunatud piki laenguid ühendavat sirget. Ta on samanimeliste laengute korral tõukejõud ja erinimeliste laengute jaoks tõmbejõud.valem F= kqq/r2 vaakumis k= Nm2/c2 ;kk. k= 1/4pii eps eps.0 = 8,85.. 1C(kulon)elektrilaengu ühik. 1C on laeng, mis läbib ühes sekundis juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1 amper A. I=q/t q=It Elektriväli. Tugevus. Väli on mateeria eriline vorm, mis vahendab aineosakeste vastastikust mõju ning omab energiat.Elekrtiväli mõjub elekrtilaengutele jõuga ja selle põhiomaduse järgi saab teda kindlaks teha. Elektrivälja iseloomustatakse füüsikalise suuruse elektrivälja tugevuse abil
Newtoni III Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid suunalt vastupidised F1=F2( numbrite peal) Pilet 4.2 Valguse dispersioon. Valguse Dispersioon on nähtus, mis seisneb (valge valguse) laine lahutumises eri lainepikkusega spektraalkomponentideks (sõltub laine kiirusest ja pikkusest) nt. Valguse suunamisel läbi prisma, vee (nt Vikerkaar looduses) jne. Pilet 4.3 Laboratoorne töö: Vabalangemise kiirenduse määramine pendli abil. g=4Pii²/t² =nööri pikkus t=aeg/täisvõnkega Pilet 5.1 Jõud, Newtoni II seadus, SI-Süsteemi põhisuurused ja ühikud. Jõud iseloomustab ühe keha mõju teisele mille tagajärjel keha kiirus muutub. Jõud on vektoriaalne suurus ja jõudu kui vektorit iseloomustab jõu suurus, suund ja rakenduspunkt. Newtoni II: Keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga a=F/m Si-süsteem: Põhisuurused : Pikkus m, Mass kg, Aeg s, Voolutugevus A, temp
annaabi.ee 
