(etüün). · Nimetamisel märgitakse ka ära kordse sideme asukoht. · Peaahel võetakse kordse sideme järgi. Pea ahel peab sisaldama võimalikult palju kordseid sidemeid. · Näiteid: CH2 = CH -- CH2 -- CH3 but1een. CH2 = CH -- CH = CH -- CH3 penta 1,3dieen. CH C -- CH2 -- CH3 but1üün. CH2 = CH -- C C -- CH = CH -- CH3 heksa 1,5dieen3üün. CH2 = CH -- CH2 -- CH2 -- Cl 4klorobut1een. CH2 = CH -- CH = CH -- CH2 -- OH 5hüdroksüpenta 1,3dieen. 3. Keemilised omadused · Kaksik või kolmikside on nukleofiilne tsenter. · Markovnikovi reegel elektrofiilne osake (nt H + ) ühineb enam hüdrogeenitud (seal kus on rohkem vesinikku) süsiniku aatomiga, ning nukleofiilne (nt Cl ) osake ühineb vähem hüdrogeenitud (seal kus on vähem vesinikku) süsiniku aatomiga.
(etüün). · Nimetamisel märgitakse ka ära kordse sideme asukoht. · Peaahel võetakse kordse sideme järgi. Pea ahel peab sisaldama võimalikult palju kordseid sidemeid. · Näiteid: CH2 = CH -- CH2 -- CH3 but1een. CH2 = CH -- CH = CH -- CH3 penta 1,3dieen. CH C -- CH2 -- CH3 but1üün. CH2 = CH -- C C -- CH = CH -- CH3 heksa 1,5dieen3üün. CH2 = CH -- CH2 -- CH2 -- Cl 4klorobut1een. CH2 = CH -- CH = CH -- CH2 -- OH 5hüdroksüpenta 1,3dieen. 3. Keemilised omadused · Kaksik või kolmikside on nukleofiilne tsenter. · Markovnikovi reegel elektrofiilne osake (nt H + ) ühineb enam hüdrogeenitud (seal kus on rohkem vesinikku) süsiniku aatomiga, ning nukleofiilne (nt Cl ) osake ühineb vähem hüdrogeenitud (seal kus on vähem vesinikku) süsiniku aatomiga.
(etüün). · Nimetamisel märgitakse ka ära kordse sideme asukoht. · Peaahel võetakse kordse sideme järgi. Pea ahel peab sisaldama võimalikult palju kordseid sidemeid. · Näiteid: CH2 = CH -- CH2 -- CH3 but1een. CH2 = CH -- CH = CH -- CH3 penta 1,3dieen. CH C -- CH2 -- CH3 but1üün. CH2 = CH -- C C -- CH = CH -- CH3 heksa 1,5dieen3üün. CH2 = CH -- CH2 -- CH2 -- Cl 4klorobut1een. CH2 = CH -- CH = CH -- CH2 -- OH 5hüdroksüpenta 1,3dieen. 3. Keemilised omadused · Kaksik või kolmikside on nukleofiilne tsenter. · Markovnikovi reegel elektrofiilne osake (nt H + ) ühineb enam hüdrogeenitud (seal kus on rohkem vesinikku) süsiniku aatomiga, ning nukleofiilne (nt Cl ) osake ühineb vähem hüdrogeenitud (seal kus on vähem vesinikku) süsiniku aatomiga.
annaabi.ee 
