b) Milline on kiire murdumisnurk kui vee murdumisnäitaja on 1,33? c) Kas vee murdumisnäitajat on võimalik muuta? Põhjenda. d) Kiir jõudis 2 meetri sügavusel oleva aardekirstuni. Tee selgitav joonis. Kui kaugel tegelikusest asukohast näeb viipelaserit hoidnud inimene aardekirstu? 3. Generaatori ehitamisel kasutati 0,1T magneteid. Vasktraadist tehti 500 keeruga ja 3cm diameetriga mähis. Mähis pandi pöörlema sagedusega 4Hz a) Leia mähise pindala. b) Kui suur on magnetvoog läbi mähise, kui kasutatakse kahte magnetit korraga? c) Millise ajaga muutus magnetvoog maksimum väärtusest minimaalseks? d) Leia indutseeritud elektromotoorjõud. e) Kus seda generaatorit saaks kasutada Rühm 2 1) Seleta lahti järgmised mõisted: Elektromagnetlaine - Laine, mis tekib laetud osakeste kiirendusega liikumisel
Tipust tipuni pinge: 587,50mV Tabelis on esimene sagedus 770Hz ja spektripildilt leitud esimene sagedus 776Hz, vahe on 776- 770=6Hz. Tabeli teine sagedus on 1336Hz ja spektripildilt leitud teine sagedus on 1.34kHz, vahe on 1340- 1336=4Hz. Tulemused on sarnased tabelis antutele. Numbriklahvi signaalipildil on kahe erineva sagedusega siinussignaalidest liitunud signaal. Oletame, et mõlema sageduskomponendi pinged on võrdsed. Arvutada tipust tippu amplituudist ühe komponendi pinge efektiivväärtus voltides. Um= 0,5875 V / 2 / 2 = 0,1469 V Uef = Um / √2 = 0,1469 V / √2 = 0,1039 V Arvutada spektripildilt leitud mõlemad pinge efektiivväärtused voltides. Esimese pinge efektiivväärtus voltides: Uef[V] = 10Uef[-27
Leida: a=? Lahendus: s=(at2)/2=>a=(2s)/t2=(2*1)/4=0,5 4.35 Antud: l=7m; t=3,5s; n=14 Leida: =?; v=? f=? Lahendus: =v/f, f=n/t, v=l/t. Laine levimis kiirus 2m/s, võnkumise sagedus 4Hz, laine pikkus 0,5m. IV RÜHM 1. teepikkus 2. kaal jõud millega keha mõjutab riputusvahendit või rõhub pinnale 3. milla the meh tööd? meh tööd tehakse siis kui kehale mõjub jõud ja selle jõu mõjul keha liigub, tähis A, ühik 1J 4. periood ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke (pöörde) sooritamiseks , tähis T 5. molekulmass molekuli suhe molekulmassiga (Mr) 6. siseenergia keha molekulide kineetilise energia ja potensiaalse energia summa 7
Gaasi ultraviolet helendus lastakse luminestseerivale ekraanile (pinged 150 250V) Elektroluminessentspaneel: 100-250V kõlbab reklaamiks 1.21. ASK, LASK, FSK, detsibell Logaritmiline sageduskarakteristik Logaritmilises mastaabis esitatakse alati sagedus ja kui soovi siis ka sagedusest sõltuvad (muud) suurused. Logaritmilises mastaabis vaid sagedus nim seda poollogaritmiliseks esituseks. Oktav sageduse kahekordne muutus 1Hz 2Hz 4Hz - ... Dekaad sageduse kümnekordne muutus 1Hz 10Hz 100Hz - ... Enamasti sageduskarakteristik (mingi suuruse sõltuvus sagedusest) esitatakse täislogaritmilises (mõõdustikus) esituses see on K (sagedusest sõltuv suurus) esitatakse ka logaritmilises mastaabis. Ühikuks detsiBell (dB) KdB = 10logK (võimsuste suhte võimendusel) K dB = 20logK (pingete voolude suhte puhul) ASK-l on süsteemi väljund ja sisendpinge amplituudidesuhte sõltuvus sagedusest f.
Domineerib otsmiku sagarates, iseloomustab ajukoore aktiivset seisundit st ärkvel olles. Orientatsiooni refleksi ... Teeta rütm- suure amplituudiga 100-150 mV. Ebakorrapärase kujuga, sagedus 4-7 hertsi. Ajukoore pidurdusseisundit. Täiskasvanul esineb ka aegajalt uneajal, aga ka narkoosis. Lastel uneajal ja imikutel võib vahepeal ärkvel olles ka esineda. Delta - on veelgi suurema amplituudiga. Sagedus 0,5-4hz, väga aeglase amplituudiga. Ebakorrapärase kujuga. Moodustab sügavat pidurdusseisundit. Narkoosis. Väikelastel sügava uneajal. EEG kasutatakse: 1. Psühhofüsioloogilised uuringud, aju talitluse objektiivsed näitajad. 2. Psühhofarmatoorilistes uuringutes, 3. Diagnostikas. a) Nt epilepsia langetõbi tavaliselt erutus koldest ei välju, võib teistele ajualadele minna.Võib levida haistmis, kuulmis või nägemisaladele ja tekivad pettekujutused,
kepikesed heledusele/tumedusele) Milles seisneb „kiirete“ ja „aeglaste“ tajuprotsesside erinevus? Taju jaoks kergem ülesanne toimub kiiremini. Need millega rohkem vaeva peab nägema on aeglased. Teatud ülesannete lahendamiseks on mentaalsed piirangud. Kiired tajuprotsessid on spetsiaalmehhanismid, aeglased on tsentraalselt vahendatud. Millistest kiirustest käib jutt? >30Hz vs <4Hz Milliseid omadusi tajutakse kiiresti, milliseid aeglaselt? Kiired Aeglased Vilkumine Suuna ja värvi/heleduse sidumine Heleduse defineeritud liikumine Vormi ja värvi sidumine Sügavus binokulaarsest disparaatsusest Värvi sidumine globaalse vormiga Servad ja tekstuurierinevused Suuna või kiiruse muutmine
annaabi.ee 
