omadustega sideaine, mida kasutatakse müüride ladumisel ja seinte ning lagede krohvimisel, põldude lupjamiseks (happeliste muldade neutraliseerimiseks), viljapuutüvede valgendamiseks CaCO3 - kaltsiumkarbonaat esineb looduses: lubjakivina, marmorina, kriidina, munakoortes, tigude ja karpide kodades Leidumine organismis: Kaltsium: Karploomade karbid: kaltsiumkarbonaadist. Luud: kaltsiumfosfaadist (inimkehas on ~1 kg Ca). Hambad: hüdroksüapatiidist Ca5(PO4)3OH.Ca5(PO4)3OH(s) + 4H3O+(aq)® 5Ca2+(aq) + 3HPO42-(aq) + 5H2O(l) Kasutamine: Na+ ja K+ reguleerivad rakkude veesisaldust, südametegevust. ·Taimedele vajalikud kaaliumväetised (KCl, puutuhk) Kasutamine lihtainena : Na naatriumlambid Li anoodimaterjal akudes Naatrium Kaalium, päevakivi AITÄH! Kasutatud materjal: http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/2aryhmametallid.pdf http://pedja.edu.ee/~ neeme/failid/keemia/slaidid/10_Leelismetallid_failid/frame.htm http://www.annaabi
kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat jt. 52. Redoksreaktsioonid keskkonnas. Reovee puhastamine (orgaanilised saasteained): CH2O + O2 CO2 + H2O (aeroobne keskkond) Fotosüntees: CO2 + H2O + hv {CH2O} + O2 Metallide korrosioon: M M2+ +2 Metaani tekkimine: 2CH2O CH4 +CO2 (anaeroobne) 53. Toitainete ärastamine veest: nitrifikatsioon / denitrifikatsioon. · Nitrifikatsioon 2NH4+(vedel) + 3O2 + 2H2O 2NO2-(vedel) + 4H3O+2NO2- + O2 2NO3- (vedel) 2NH4+(vedel) + 2O2 + H2O 2NO3-(vedel) + 2H3O+ · Denitrifikatsioon 4NO3- + 5CH2O + 4H3O+ 2N2 + 5CO2 + 11H2O 2NO3- + 2CH2O + 2H3O+ 2N2O + 2CO2 + 5H2O NO3- + 2CH2O + 2H3O+ NH4+ + 2CO2 + 3H2O 54. Mis on redokspotentsiaal? Töö või energia hulk, mida on vaja rakendaada, et viia elektron pinnast lõpmatu kaugele vaakumis. 55. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooni aste etteantud ühendites.
kaaliumdikromaat jt. 52. Redoksreaktsioonid keskkonnas. Reovee puhastamine (orgaanilised saasteained): CH2O + O2 CO2 + H2O (aeroobne keskkond) Fotosüntees: CO2 + H2O + hv {CH2O} + O2 Metallide korrosioon: M M2+ +2 Metaani tekkimine: 2CH2O CH4 +CO2 (anaeroobne) 53. Toitainete ärastamine veest: nitrifikatsioon / denitrifikatsioon. · Nitrifikatsioon 2NH4+(vedel) + 3O2 + 2H2O 2NO2-(vedel) + 4H3O+2NO2- + O2 2NO3- (vedel) 2NH4+(vedel) + 2O2 + H2O 2NO3-(vedel) + 2H3O+ · Denitrifikatsioon 4NO3- + 5CH2O + 4H3O+ 2N2 + 5CO2 + 11H2O 2NO3- + 2CH2O + 2H3O+ 2N2O + 2CO2 + 5H2O NO3- + 2CH2O + 2H3O+ NH4+ + 2CO2 + 3H2O 54. Mis on redokspotentsiaal? Töö või energia hulk, mida on vaja rakendaada, et viia elektron pinnast lõpmatu kaugele vaakumis. 55. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooni aste etteantud ühendites.
HCO3-(aq) + OH-(aq) CO32-(aq) + H2O(l) Ca2+ (aq) + CO32- (aq) CaCO3(s) · Ca2+ ioonid interakteeruvad oma naabritega reeglina väga tugevasti, mistõttu on kaltsiumiühenditele iseloomulik suur jäikus. Tsement: lihtsustatult segu kaltsiumoksiidist, -silikaadist ja -alumiiniumsilikaadist ning kipsist. Karploomade karbid: kaltsiumkarbonaadist. Luud: kaltsiumfosfaadist (inimkehas on ~1 kg Ca). Hambad: hüdroksüapatiidist Ca5(PO4)3OH. Ca5(PO4)3OH(s) + 4H3O+ (aq) 5Ca2+ (aq) + 3HPO4 2- (aq) + 5H2O(l) 19. Millest on põhjustatud vee karedus? Mis on katlakivi? Selgitage, kuidas saab vee karedust vähendada. · Vee karedust põhjustavad Ca ja mg soolad ja vesinikkarbonaadid. · Katlakivi on CaCO3 · Naatriumkarbonaati Na2CO3·10H2O ehk pesusoodat on kasutatud pesupulbrite koostises vee pehmendajana: sadestab välja Ca2+ ja Mg2+ ioonid ning tekitab leeliselise keskkonna. 20
aine, leidub lisaks mudale ka pinnases, turbas, kivisöes. allikaks on eelkõige hukkunud taimed. Humiinhape on taimede kasvuhormooniks; pinnases mineraalide transportimiseks. 59. Nimetage tuntumaid redutseerijad ja oksüdeerijad keskkonnas: Red- vesinik, süsinik; Oks- hapnik, Cl 60. Redoksreaktsioonid keskkonnas. Roostetamine, põlemine, hingamine. 61. Toitainete ärastamine veest: nitrifikatsioon- I etapp: ammoniaagi oksüdeerimine nitritiks: 2NH4+(vedel) + 3O2 + 2H2O→ 2NO2−(vedel) + 4H3O+ .II etapp: oksüdeeritakse nitrit nitraadiks: 2NO2− + O2 → 2NO3−(vedel) ;denitrifikatsioon- nitraadi (NO3-) ja nitriti (NO2-) gaasilisteks oksiidideks redutseerimise protsess. tekivad lämmastikoksiid (NO) ja dilämmastikoksiid (N2O). 62. Mis on redokspotentsiaal? tasakaaluline elektroodipotentsiaal, mis iseloomustab süsteemi oksüdeerivaid või redutseerivaid omadusi. 63. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooni aste etteantud ühendites. arv, mis
annaabi.ee 
