Seejärel lisasin sinisele lahusele vett. Lahus värvus roosaks, seda [Co(H2O)6]2+ ioonide mõjul. Reaktsioonivõrrand: [CoCl4]2- + 6H2O ↔ [Co(H2O)6]2+ + 4Cl- Katse 6. Pb(NO3)2 + Na2SO4 – tekib valge sade, lasin sellel settida ja valasin sademe pealt lahuse ära. PbSO4 + CH3COONa – sade säilib, ei teki atsetatokompleksi Eelmine lahus + 2M CH3COOH – sade kaob plii atsetatokompleksi tekke tõttu Reaktsioonivõrrand: PbSO4 + 4CH3COOH → [Pb(CH3COO)4]2- + 4H+ + SO42- Katse 7. Cd(CH3COO)2 + küllastatud Na2SO3 – tekib valge sade, mis loksutamisel kaob. Seistes muutub lahus taas häguseks ehk tekib sade. Sademe tekke reaktsioonivõrrand: Cd(CH3COO)2 + 2Na2SO3 → 2CH3COONa↓ + Na2[Cd(SO3)2] Lahuse loksutamisel hüdrolüüsub sade: CH3COONa + H2O(vesilahusest) → CH3COOH + NaOH Seistes formeerub uuesti naatriumatsetaadi sade. Lahusesse tekib rasklahustuv produkt
Seetõttu ta moodustab madalamatel temperatuuridel jääga sarnanevaid kristalle. Sellest tulenevalt nimetatakse kontsentreeritud (99,5 %) etaanhappe kristalle jää-äädikhappeks. Etaanhapet saadakse puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta ja alkoholi kääritamisel (oksüdatsioonil) 3 CH3CH2OH + O2 CH3COOH + H2O Tööstuslikult toodetakse etaanhapet: 1) butaani oksüdatsioonil 2C4H10 + 5O2 (temperatuur, katalüsaatorid, rõhk) 4CH3COOH + 2H2O 2) etanaali katalüütilisel oksüdatsioonil 2CH3CHO +O2 (temperatuur, katalüsaatorid) 2CH3COOH Etaanhape on igapäevaelus tuntuim ja kasutatavaim karboksüülhape. Teda kasutatakse toiduäädikana (3-30 %) toiduainete ning puu- ja köögiviljade, liha- ja kalatoitude konserveerimiseks, maitsestamiseks, marineerimiseks. Teda kasutatakse ka hea lahustina, lakkide, värvide, ravimite (aspiriin), plastmasside ja mitmete orgaaniliste ainete nagu näiteks atsetooni valmistamiseks
vastasel korral korrodeerub ja lahustub → Pb(HCO3)2 (vesi muutub mürgiseks) Kuuma veeauruga reageerib: Pb + H2O ↔ PbO + H2 Happed (reageerib, kui ei teki happes vähelahustuvat soola) lahj. HCl ja lahj. H2SO4 (kuni 80%) – ei reageeri (konts. hapetega moodustuvad vastavalt H4[PbCl6] ja Pb[HSO4)2] HNO3-ga (paremini lahj.): 3Pb + 8HNO3 → 3Pb(NO3)2 + 2NO + 4H2O CH3COOH-ga (õhu juuresolekul): 2Pb + 4CH3COOH + O2 → 2Pb[CH3COO]2 + 2H2O plii(II)etanaat (pliiatsetaat) Leeliste konts. lahused: Pb + 2KOH + 2H2O → K2[Pb(OH)4] + H2 kaaliumtetra- hüdroksoplumbaat(II) Vesinikühendid pole iseloomulikud (PbH4, värvitu gaas, laguneb kergesti) Halogeenidega → PbHal2 (F2-ga reageerib aegl. juba toatemp-l) Väävli, seleeni ja telluuriga → PbS, PbSe, PbTe
annaabi.ee 
