Suuruselt vaade Lääneõues on see kolmas Kreeta palee. Väljakaevamisi on Malias läbi viidud 1915. a. alates (Hazzidakis, Chapouthier) ja need kestavad siiani. Kaasaegne sissepääs paleesse viib Lääneõue, kus on näha kõrgema sillutisega markeeritud "protsessionaalset teed". Paleel on olnud sissepääs igas küljes, peamine oli põhjas. Palee idaosas on 14 Keskõu suurusega 48x23 m, mille keskel on tavatu altar noorema paleede ajajärgust. Keskõu põhja ja ida küljes oli paleedele tüüpiline portikus. Palee suurim ja tähtsaim osa on olnud Keskõue kahekorruseleine läänepoolne tiib, kus olid kultus-, ameti- ja hoidlaruumid. Siia jääb nn "lodza", "suur trepp" ja piilarite ruum. Keskõue SW nurka jääb Kernos veel teinegi suur trepp, mille kõrval on kuulus Malia kernos - rituaalne anum diameeriga 0,90 m. Palee edelanurgas on kaheksa viljahoidlat.
Põhjuseks on olnud ilmselt Santorini katastroof. Palee võtab enda alla 7500 m2 maa-ala. Suuruselt on see kolmas Kreeta palee. Väljakaevamisi on Malias läbi viidud 1915. a. alates (Hazzidakis, Chapouthier) ja need kestavad siiani. Kaasaegne sissepääs paleesse viib Lääneõue, kus on näha kõrgema sillutisega markeeritud "protsessionaalset teed". Paleel on olnud sissepääs igas küljes, peamine oli põhjas. Palee idaosas on keskõu suurusega 48x23 m, mille keskel on tavatu altar noorema paleede ajajärgust. Keskõu põhja ja ida küljes oli paleedele tüüpiline portikus. Palee suurim ja tähtsaim osa on olnud Keskõue kahekorruseleine läänepoolne tiib, kus olid kultus-, ameti- ja hoidlaruumid. Siia jääb nn "lodza", "suur trepp" ja piilarite ruum. Keskõue SW nurka jääb veel teinegi suur trepp, mille kõrval on kuulus Malia kernos - rituaalne anum diameeriga 0,90 m. Palee edelanurgas on kaheksa viljahoidlat.