Koetud ja viljastatud mari kleepub veetaimedele. 5 mm pikkune vastne koorub 4...7 päeva pärast. Väikesed karbimaimud toituvad peamiselt koorikloomadest, aga ka ainuraksetest, tigudest ja mardikavastsetest. Karpkalad saavad suguküpseks 4...6 aasta vanusena. ( Väike- Emajõgi 2003-2005) 1.5Vanus ja kasv Karpkala võib elada 3540 aastat vanaks. Rekordisendid on üle 1 m pikkuse juures kaalunud 2530 kg. Kirjanduse andmeil on vanim karpkala olnud 47aastane, üksikud isendid 42 44aastased. Eesti suurim karpkala püüti 1948. a Lohja järvest ja ta kaalus 18,4 kg, ligikaudu sama suuri kalu on hiljem püütud korduvalt ka Peipsist ja Kasari jõest. ( Martin, R) 1.6Toitumine Toiduks kasutab karpkala esimesel eluaastal zooplanktonit ja bentost, vanemad kalad on peaaegu kõigesööjad, kündes ja harides toiduotsingul tiigipõhja. Seetõttu võib karpkalatiigi põhi olla nagu väikeste lohkude ja muhkudega kuppelmaastik
kirjutatud. · Pärastlõunaks kerkis ohvrite arv juba 51. Tallinna haiglas surid veel Pärnust pärit mees ja naine Pärnumaalt. Haiglas on 88 inimest, kuid 37 puupiirituse ohvrit on tervenenud ja lubati kodusele ravile. · Kell pool kümme õhtul teatas politsei, et surnud on 52 inimest. Haiglas on veel 89 puupiirituse ohvrit, koju on lubatud 45 tervenenut. · Neljapäeval lisandunud ohvritest suri esimene, Martnast pärit 47aastane mees, teadvusele tulemata Tallinnas haiglas. Teine, Pärnust pärit ja ilmselt metanooli tarvitanud naine leiti surnuna kodust. Kaks viimast ohvrit, Pärnust pärit mees ja Pärnumaalt pärit naine, surid Tallinnas haiglas. · Kolmapäeval võttis kiirabi Martnast kaasa ka nüüd surnud mehe 44aastase elukaaslase, kuid too lasti enda palvel haiglast koju. Naine väitis, et tunneb end hästi. Eile hommikul toodi aga ta uuesti Läänemaa haiglasse.