Euroopa Liidu õigusloome nurgakivid peavad olema läbipaistvus ja selge keel.Sellest kirjutas Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik Eneli Illaru ajakirja „Õiguskeel“ 2009 aasta numbris 4 artiklis „Läbipaistvusest ja selgest õiguskeelest Euroopa Liidus“. (Vt Illaru, E. Läbipaistvusest ja selgest õiguskeelest Euroopa Liidus. Õiguskeel 2009-4, http://www.just.ee/et/oiguskeele-numbrid-2007 / http://www.just.ee/47851) Õigus ja selle rakendamise praktika peab olema sihtrühmale selge ja arusaadav. Selle üheks oluliseks eelduseks on selge ja üheselt mõistetava õigusliku regulatsiooni olemasolu. Samuti on tähtis, et regulatsioon oleks mõsitlik ja toimiv. See tähendab, et õigusega reguleeritakse mõistlikul ja arusaadaval viisil seda, mida on vajalik reguleerida ning välditakse ülereguleerimist. Eestis pööratakse tähelepanu samadele asjadele. On ju õigusnormi keskseks funktsiooniks
Euroopa Liidu õigusloome nurgakivid peavad olema läbipaistvus ja selge keel.Sellest kirjutas Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik Eneli Illaru ajakirja ,,Õiguskeel" 2009 aasta numbris 4 artiklis ,,Läbipaistvusest ja selgest õiguskeelest Euroopa Liidus". (Vt Illaru, E. Läbipaistvusest ja selgest õiguskeelest Euroopa Liidus. Õiguskeel 2009-4, http://www.just.ee/et/oiguskeele-numbrid-2007 / http://www.just.ee/47851) Õigus ja selle rakendamise praktika peab olema sihtrühmale selge ja arusaadav. Selle üheks oluliseks eelduseks on selge ja üheselt mõistetava õigusliku regulatsiooni olemasolu. Samuti on tähtis, et regulatsioon oleks mõsitlik ja toimiv. See tähendab, et õigusega reguleeritakse mõistlikul ja arusaadaval viisil seda, mida on vajalik reguleerida ning välditakse ülereguleerimist. Eestis pööratakse tähelepanu samadele asjadele. On ju õigusnormi keskseks funktsiooniks
annaabi.ee 
