sõltumata eelduste ja lõppjärelduse tõesusest või väärusest. 5.2. OTSESED JRELDUSED (immediate inference) Otsese (vahetu) järelduse eelduseks on üks kategooriline väide. Tuntuimad otsese järelduse tüübid on muutmine (obversion), ümberpööramine (conversion), vastandamine (contraposition) ja transpositsioon (transposition). Neile lisandub veel väite vastasseisude (opositsioonide) tuletamine loogilise ruudu abil. 9 Vt Mereste, 2001: 46jj. 6 Järgnevates järeldusskeemides on joone peal eeldus, joone all tulem. 1. Väite muutmine (obversion). Jaatav väide muutub eitavaks, eitav jaatavaks, predikaat asendatakse endisele vasturääkivaga. Järeldus muutmise teel on tegelikult ühe ja sellesama sisu ütlemine teisel viisil. A: Kõik S on P Kõik tudengid on inimesed. Ükski S ei ole mitte-P Ükski tudeng ei ole mitteinimene. E: Ükski S ei ole P Ükski rumalus ei ole tegemata. Kõik S on mitte-P Kõik rumalused on tehtud.
sõltumata eelduste ja lõppjärelduse tõesusest või väärusest. 5.2. OTSESED JÄRELDUSED (immediate inference) Otsese (vahetu) järelduse eelduseks on üks kategooriline väide. Tuntuimad otsese järelduse tüübid on muutmine (obversion), ümberpööramine (conversion), vastandamine (contraposition) ja transpositsioon (transposition). Neile lisandub veel väite vastasseisude (opositsioonide) tuletamine loogilise ruudu abil. 9 Vt Mereste, 2001: 46jj. 6 Järgnevates järeldusskeemides on joone peal eeldus, joone all tulem. 1. Väite muutmine (obversion). Jaatav väide muutub eitavaks, eitav jaatavaks, predikaat asendatakse endisele vasturääkivaga. Järeldus muutmise teel on tegelikult ühe ja sellesama sisu ütlemine teisel viisil. A: Kõik S on P Kõik tudengid on inimesed.
annaabi.ee 
