Katkeahenemine Z% Löökpaindeteim Konstruktsioonile võib mõjuda löökkoormus,mis võib hapralt purustada detaili.See on üks ohtlikemaid konstruktsioonide purunemise viise.Katsetamine võimaldab otsustada materjali kalduvuse üle haprale purunemisele. Katsetamine seisneb keskelt soonitud ja mõlemast otsast toestatud teimiku purustamises löökpendliga,määrates töö,mis kulub teimiku purustamiseks. Kasutatakse kahe soonekujuga teimikuid: *V-kujuline soon profiilinurgaga 45kraadi,sügavus 2 mm,soone ümarusraadius 0,25mm *U-kujuline soon,sügavusega 5mm,soone põhja ümarusraadius 1mm. Katsetamine toimub löökpendliga. Kõvadusteimid Kôvadus on materjali vôime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kôvadusega keha sissetungimisel. Kôvadust määratakse otsiku toime järgi materjali pinnasse. Otsik on valmistatud vähedeformeeruvast materjalist ja omab kuuli, koonuse vôi püramiidi kuju. Levinud mooduseks on
LIIMSULATISED On termoplastik mis kuumutamisel muutuvad vedelaks liimivaks massiks. Tahkestumine toimub jahtumisel. Liimipüstol. Kummiliim kummiliimi aluseks on kummisegude või kauski . Universaalliimid Saab liimida plastikut puitu klaasi nahka riiet jms. jagunevad super attac Eriliimid Kestokol Tl- kui nõutakse kõvapuu liimimiseks löögikestvus. Avalike kohtade mööbli valmistamiseks. Kiilto66polar säilib -45kraadi Liimimise tehnoloogia Liimilahuse valmistamine · Tehisvaigule lisatakse külmliimimisel kõvendina oblikhapet, sidrunhapet või piimhapet ning kuumliimimisel amooniumkloriidi. · Lisamine toimub kas katselisel teel või liimipassi olemasolul kindlas vahekorras. · Liimi viskoossus(püdelus) on sõltuvuses liimitava puidu tihedusest- kõva puidu puhul vedelamat liimi, pehme puidu puhul paksemat liimi. Liimi peale kandmine
sõmerlume e firni. Firni edasisel tihenemisel kaovad lumest poorid ja tekib liustikujää. Mida suurema rõhu all(paksem kiht) ja kõrgema temperatuuriga jää on seda plastilisem ta on. Aluspinna kallakuse(mägiliustikud) või jää suure paksuse tõttu(mandriliustikud) hakkab jää liikuma - kujuneb jääliustik. Mägiliustikud ja mandriliustikud laugel nõlval (1-2 kraadi) jääliustiku liikuma hakkamiseks peab jää paksus olema vähemalt 60-65m järsu nõlval (45kraadi) piisab liustike liikumiseks juba 1-2m pakussest kihist Aktiivse toitumisega paksemate liustike ning järsematel nõlvadel paiknevate liustike liikumiskiirus on suurem. Tavaliselt liiguvad lisutikud aastas kümneid kuni sadu meetreid(ka hääbuad liustikud), kiirema liikumisega Himaalaja, Gröönimaa ning Ida- Antarktika liustikud isegi üle 1km mäestikke kujunavad välisjõud Liustik kulutab mäestiku külgi ja viib järsunõlvaliste reljeefivormide kujunemiseni(alpiinne reljeef)
Mõõtevahed valitakse : Vastavalt mõõdetavale pikkusele Vastavalt vajlikule täpsuseks Märkimise vahendid mida puidutöäötlemises kasutatakse : Nurgik Rööbits Sirkel Nurgikud mida puutöös kasutatakse : Fikseeritud nurgaga nurgikud Täisnurkne ehk vinkelnurgik - harud on üksteise suhtes täusnurgaga alla ehk vinklis Mittetäisnurkne ehk tiidusnurgik – harud on pksteise suhtes 45kraadi nurga all . Muudetava nurgaga nurgik ehk miiunurgik Miiunurgiku harud on kinnitatud üksteise külge liikuvalt Miiunurgikuga saab mõõta ja mõrkida täisnurgast erinevaid nurki . Muudetava nurgaga ehk miiunurgik Miiunurgikuga saab mõõta ja märkida täisnurgast erinevaid nurki . Miiunurgiku harud on kinnitatud üksteise külge liikuvalt. Rööbits
annaabi.ee 
