seas 11%, 25- kaunis loodus (eriti saartel), ning oli täiesti või enam- Eesti 34aastasi oli 37%, see, et Eesti on Lätile lähedal vähem nõus turismiatraktsioonid on 35-44 aastasi oli 26% (mõlemat tegurit nimetas Eestisse 79% vastanutest (vt. üsna sarnased Läti (kokku moodustasid reisimisel väga oluliseks 55% Läti joonis). Eesti omadega, samas üle 15-44aastased puhkuseturistidest). Järgmisel, tugevateks külgedeks kolme korra rohkem peaaegu kuid siiski märksa vähem olulisel Läti elanike silmis vastanuid ehk 56% oli kolmveerandi). 45- kohal oli huvi kultuuri ja ajaloo võib pidada ka vastupidisel seisukohal. 54aastased vastu huvitavate moodustasid Läti (36%)
kleepub veetaimedele. 5 mm pikkune vastne koorub 4...7 päeva pärast. Väikesed karbimaimud toituvad peamiselt koorikloomadest, aga ka ainuraksetest, tigudest ja mardikavastsetest. Karpkalad saavad suguküpseks 4...6 aasta vanusena. ( Väike- Emajõgi 2003-2005) 1.5Vanus ja kasv Karpkala võib elada 3540 aastat vanaks. Rekordisendid on üle 1 m pikkuse juures kaalunud 2530 kg. Kirjanduse andmeil on vanim karpkala olnud 47aastane, üksikud isendid 42 44aastased. Eesti suurim karpkala püüti 1948. a Lohja järvest ja ta kaalus 18,4 kg, ligikaudu sama suuri kalu on hiljem püütud korduvalt ka Peipsist ja Kasari jõest. ( Martin, R) 1.6Toitumine Toiduks kasutab karpkala esimesel eluaastal zooplanktonit ja bentost, vanemad kalad on peaaegu kõigesööjad, kündes ja harides toiduotsingul tiigipõhja. Seetõttu võib karpkalatiigi põhi olla nagu väikeste lohkude ja muhkudega kuppelmaastik. Karpkala sööb nii taimset kui loomset toitu
annaabi.ee 
