ema suri suhteliselt noorelt. Kui mitte seda arutlusviisi arendada, siis torkab silma see, et tast kujuneb multikultuurne tegelane õpib palju keeli, kuid mitte kunagi ei hakka rääkima läti keelt. Laabani puhul tuleb ka prantsuse keelt ja kultuuri kaudu mõju. Ta õppis Tallinas 1. poeglastegümnaasiumis. Hiljem jätkas õpinguid ka sõja ajal. Hakkas õppima ka konservatooriumist Tallinnas, samal ajal hakkab ta õppima ka Tartu Ülikoolis. Kogu õppimine jääb lühikeseja ja 43ndal aastal lahkub ta Soome kaudu Rootsi. Õpib Stockholmi ülikoolis edasi romaanikeeli ja filosoofiat. Ta on Rootsis tegelenud esseistina, tõlkijana ja kriitikuna. Tema puhul tuleb rõhutada seda, et ta liigub rootsi kultuuris ja pagulaseesti kultuuris paralleelselt see pole tavaline. Pagulased elavad tavaliselt oma maailmas, mis puudutab kultuurimaailma. Laaban tuleb Eestisse tagasi. Talle on esimese visiidi ajal Luulekassett 88 (teistmoodi luule).
Tõenäoliselt oli tundlikuma loomuga, see kajastub ka loomingus, oli tähelepanelik inimeste loomuse suhtes. Haridust sai kodus, kuniks pandi pansioni. 16- aastaselt suri ema tuberkuloosi. Kui 2 aastat hiljem sureb isa, tabas Fjodorit närvivapustus ja krambid. Tal diagnoositakse langetõbi. Selle 2 aasta jooksul pani isa pojad Peterburi sõjaväeinseneride kooli õppima. Fjodor huvitus kirjandusest rohkem, aga ei julgenud isa tahtele vastu astuda. 43ndal aastal lõpetab inseneride kooli, asub Peterburis madalama astme ametnikuna tööle. Aasta hiljem avaldab Balzaci romaani tõlke. Samal ajal asub kirjutama oma esikteost. Kirjanduse kõrval oli veel üks kirg hasartmängu kirg. Vaatamata kõigele loobus ta oma ametnikutööst ja pühendus täielikult kirjandusele. 45. aastal ilmub esikromaan ,,Vaesed inimesed" - Peterburi väikeametniku alandatud, rusuvat elu.
annaabi.ee 
