Newtoni 1. Seadus : Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. (inertsiseadus) Newtoni 2. Seadus: Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni 3. Seadus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjul alati paarikaupa. Ning kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluut väärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Inerts on nähtus, kus kehad püüavad oma liikumiskiirust säilitada. Keha inertsuse mõõduks on mass. Massi saab võrrelda kaalumise teel või vastastikmõju teel. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, kus kehtivad Newtoni 1. Seadus ja teised mehaanika seadused. Kontsentratsioon- osakeste arv ruumala ühikus. Elastsusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Keha kaal on jõud, millega keha oma külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kuidas arvutatakse liugehõõrdejõudu? valem + selgitus . ...
Kui keegi osalejatest teeb midagi ohtlikku või saab järjekordse karistuse siis teda võiakse diskvalifitseerida pärast punase kaardi andmist.Kui keegi saab kaks kollast kaarti ühe etappi jooksul siis automaatiliselt nad muutuvad punaseks ja see tähendab diskvalifitseerimist. Triatlon Eestis Eestis peeti esimene triatlonivõistlus 1984. aastal Vokal. Korraldajaks Aado Pekk, distants - 3,8km ujumine + 180km rattasõit + 42km jooks. Samal aastal toimus veel kaks triatloni. Ühe korraldas Rene Meimer Otepääl ja teise Enn Udam Harku järve ümbruses. Esimene triatloniga tegelev klubi moodustati 1987. aastal, nimeks Rahvaspordiklubi "Triatleet." Samal aastal osalesid Rene Meimer ja Mart Haruoja esmakordselt täispikal distantsil Euroopa Meistrivõistlustel Soomes, kus toimus ka Euroopa Triatloni Ühenduse - ETU Kongress. Kõrvuti teiste riikide lippudega seisis seal Eesti sini-must- valge (ENSV ajal). 8
riietusruumid). Igas linnriigis toimusid igal aastal sportmängud (ohverdus jumalale- erinevus tänapäevaga). Ent tuntuimaks on jumal Zeusi auks toimunud võistlused Olümpia linnriigis. Spordimängude ajaks kehtestati rahu (ekeheiria, 1-3 kuud), et atleedid saaks turvaliselt tulla ja tagasi pöörduda. Osalesid ainult meessoost hellenid. 5.saj koostati olümpiavõtjate nimekiri, mis ulatus aastasse 776 eKr. Olümpiaalad: kettaheide, maadlus, jooks(auväärseim oli 42km-ne maraton), kaugushüpe ja kaarikusõit. Pierre De Coubertin taastas olümpiamängude traditsiooni, `'moodsate olümpiamängude isa''. Esimesed nö modernsed olümpiamängud toimusid 1896. a Ateenas. Martin Klein oli esimene eestlane, kes sai olümpiamängudel medali (hõbe) Stockholmis 1912. a maadluses. Aleksander Suure vallutusretk ja selle tagajärjed. Hellenistlikud suurriigid ja ühiskondlik korraldus (valitsemine, valitseja austamine, sõjavägi)- 4
annaabi.ee 
