imporditud. Pool hüdroelektrijaamadest saadud energiat tuleb sulavatest mägedest Himalayas. Lisaks sellele on ka ehitatud mitmeid suuri tammi üle riigi võimsamate jõgede, et toota elektrit. Maarahvas kasutab üldiselt puitu ja kuivatatud lehma-kooke kütusena, et valmistada süüa või keeta vett. Vajadus puidu järel kasvava populatsiooni tõttu vähendab allesolevaid metsasid märkimisväärselt. On välja arvutatud, et aastas 3.7 miljonit aakrit - aaker=4046m2 - metsa läheb tarvis, et toota vajalik paber, palgid ja loomulikult küttepuud. Kokku tarbitakse Indias elektrienergiat 517 miljardit KWH aastas, see teeb inimese kohta umbes 500 KWH aastas, mis on minu arvates väga minimaalne kogus, ligikaudu 11 korda väiksem hulk elektrienergiat, mis eesti eelmisel aastal inimese kohta(5500KWH) tarvitati. Ühtlasi näitab see, et riik on alles arengumaa, kuna pole vajadust või võimalust tarvitada nii palju kui arenenud euroopa riikides
Lihtinimesele arusaamatu. Külaelamise vahele ära jaotatud peenra-, heina ja karjamaad. Inglismaal algas tarastamine juba 12 saj, kuid üldine tarastamine 15 saj. Kestis 19 saj keskpaigani. 18 saj teine pool riik sekkus aktiivselt (Inglismaa). Seadusandlikult jälgiti tarastamise protsesse. 1660 maa tootlikkus suur, põllumajandus. Rahvaarv jõudis aga järgi ning põllumajandus tooteid ei jätkunud ning riik pidi sekkuma. Maatükkide suurused 100-300 ac. (1ac=4046m2). Skandinaavia tarastamise protsess oli leebem, sama eesmärk kaotada maade killustamine (tekkis tervik). Erinevus Inglismaaga oli see, et tegevuse viis läbi riik. Ametnikud, kes järgisid riigi huve. Inglismaal aga tekkisid suuremad maatükid. Peamine eesmärk oli mõlemal maade killustamise kaotamine. Et tekiks tervik, mis oleks aluseks farmimajanduse tekkeks. Maa kasutamine muuta efektiivsemaks, anda omaniku kätte, kes
annaabi.ee 
