koos vajalike dokumentide ja andmetega Veterinaar- ja Toiduametile. Üleminek mahepõllumajandusele on umbes 1-2 aastat, mille ajal toimub pidevalt kontrollid. Nõuete täitmist kontrollib Taimekaitse Inspektsioon. Igat mahepõllundusega tegelevat isikut, tema maad ja toodangut kontrollitakse vähemalt kord aastas. Eestis võeti kasutusele riiklik mahepõllumajandus 1999. aastast. Peale seda hakkas Eesti mahepõllumajanduses kiire areng. 1999. aastal oli 89 mahetalunikku ning umbes 4000ha mahemaad. Need näitajad olid kasvanud 2004. aastaks pea 10 korda: 810 tootjat ja 48000ha mahemaad. Loomi peeti 2004. aastal umbes 464 talus. Kõige rohkem tegeleti mahepõllumajandusega Võrumaal (96 talu) ja Hiiumaal (91 talu). Kõige vähem aga Ida-Virumaal (14 talu), Lääne-Virumaal (23 talu) ja Järvamaal (24 talu). 2007. aastal oli mahepõllumajandustoetusele taotlejaid 1224 talunikku ning toetust anti 92 miljonit krooni. Rahaliselt on toetanud riik alates 2000
• Lamminiidud asuvad jõgede, harvemini järvede madalatel tasastel kaldaaladel (lammidel). • Enamus Eesti lamminiite on sekundaarse inimtekkelise päritoluga, eriti jõgede keskjooksudel, kus levisid varem lammimetsad. 3.2. Esinduslikemate Eesti luhamassiivide iseloomustus. – soomaa- enamjaolt tekkinud lammimetsadest, ilmestavad üksikud puud ja põõsad. Säilinud luhaniite 1000ha. Üleujutatud ala pindalalt eesti suurim. , kasari – suurus u 4000ha. Luha viljakus märgatavaltkõrgem kui enamikul teiste eesti jõgede luhtadel. Muld väga viljakas. Soomaa luhad: • Suurem osa Soomaa luhaniite on tekkinud lammimetsadest. Lagedat lammi ilmestavad üksikud puud ja põõsad andes talle kohati hõreda puisniidu ilme. • Säilinud luhaniite on Soomaal umbes 1000ha, neist hooldatavad vaid ca 600. • Keskseks voolusooneks on Navestisse suubuv Halliste jõgi
annaabi.ee 
