Riigijuhtimise hõlbustamiseks võeti Bütsantsis suurel määral eeskujuks Rooma-aegne kulukas bürokraatiaaparaat. 9. sajandi lõpust pärinev nn. teeinistusastmete tabel loetles kokku 18 tiitlit ning 60 tsiviil- ja sõjaväelist ametit. Oma arengu esimesse arengujärku jõudis riik keiser Justinianus I valitsemisajal, kes valitses 527-565. Ta arendas väöja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3osalise "Tsiviilseaduste kogu". Välispoliitikas võeti tema eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamine endistes piirides. Võidukates sõdades läänes vallutati Itaalai, Aafrika põhjarannik, Hispaania lõunaosaja Vahemere saared. Kogu riigis moodustati provintside asmele uued piirkonnad - teemad, mille eesotsas olid kõrgema sõjalise- ja tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid. Nad käsutasid umbes 4000- 5000-mehelist talupoegade - stratiootide maakaitseväge. 1054
ideoloogiat jne. · Keisrite võim plnud kuigi püsiv: nad kukutati paleepööretes, troonilt tõrjutud monarh kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Tihti kuulus reaalne võimutäius riigis hoopis mõjukaile õukondlastele. Sise- ja väilispoliitika, riikluse erijooned. · Justinianus I arengu esimene õitsengujärk · Arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3osalise ,,tsiviilseaduste kogu". 532. Aastal surus ta Konstantinoopolis julmalt maha Nika ülestõusu. Ülestõusuni viis raskest maksukoormast tingitud rahulolematus, samuti ketserite, eriti monofüsiitide tagakiusamine. · Välispoliitikas eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamine endistes piirides. · Vallutati It, Aafr-Põhja rannik, Hisp lõunaosa ja Vahemere saared. Sõjad Pärsiaga plnud edukad.
annaabi.ee 
