nad eelnevalt horisontaalnihutuse nupuga y-teljele. A1 suurus on soovitav iga R (või C) väärtusel, kasutades võimendusnuppu, suurendada 40mm. Tulemused kandke tabelisse. b. kasutades ostsilloskoobi ajatelge, mõõtke katses kasutatava vähima R = R 0 ja juhendaja poolt antud suurima takistuse (250- 300) korral N täisvõnke pikkus x-teljel (Esimesel juhul , teisel 3N1=N). Teades x-telje kalibreeringut (Mitu sekundit vastab 1cm? See sõltub laotuskiiruse astmelise muutmise nupu asendist.) arvutage eksperimentaalne võnkeperiood T ja ringsagedus . (Suurima takistuse korral valige x-teljel selline mastaap, et üks täisvõnge kataks kogu ekraani.) c. mõõtmistulemused esitage juhendajale kontrollimiseks ja seejärel ühendage skeem lahti. d
seoseenergia. See energia vabaneks, kui antud tuum neutronitest ja prootonitest "kokku panna". E = 1/12 moc . M . c2 , kus moc= 1,995 . 10-26 - süsiniku aatomi mass c = 3 . 108 m/s 256. Tuumareaktsioonideks nim. kas tuumade endi vôi tuumade ja muude elementaarosakeste vastasmôju tulemusena tekkivaid lagunemisreaktsioone, millega vôib kaasneda nii energia neeldumine kui ka vabanemine. N14 + He4 _> O17 + H1 U235 + n1 _> Kr91 + Ba142 + 3n1 257. Neutronite paljunemistegur on suhe antud pôlvkonna ja eelmise pôlvkonna neutronite arvu vahel ( k = N1 / N ) , mis uraanituumade lagunemisel vabanevad. Kui k > 1 tekib plahvatus. Rahuliku tuumareaktsiooni kulgemiseks peab k = 1 ; k suureneb, kui isotoobid U235 ja U238 , neelates neutroni, lagunevad. Kui aga lagunemist ei järgne, siis uusi neutroneid juurde ei teki. Osa neutroneid neeldub tuumareaktori konstruktsioonielementides vôi lendab tuumakütuse piirkonnast välja
annaabi.ee 
