Ajakirjandusvabadusega harjunud ajakirjanikud ei lasknud end ainult sellest määrusest kohustada ega hirmutada, jätkati ka kriitilises toonis valitsuse suhtes. Esimesed karistused 34 a lõpus. Märtsis 35 mindi otsese vägivalla teed. Esimesena suleti ajaleht Maaleht (Asunike leht opositsiooni peamine häälekandja). Juulis 35 võeti ajaleht Postimees Tõnissoni käest ära, pandi sekvestri all maj muudatused. Postimees oli osaühisus. Valitsuse otsusega määrati ametisse 3liikmeline sekvestrikomisjon postimehe suuna muutus. Tõnisson ja juhtivad toimetuse liikmed sunniti Postimehe juurest lahkuma. Ametlikult põhjendati seda ajalehe maj raskustega. 35 suveks aga olid maj raskused juba laabumas. Peamine põhjus Tõnissoni artiklis. Samuti juulis 1935 võeti üle ka raadio. Mõisteti, et raadio on kujunemas oluliseks propagandavahendiks. 78
Juba 34 lõpus aga olevat Päts leidnud, et olemasolev põhiseadus ei sobi. Tol hektel valitsus ei omanud piisavalt suurt autoriteeti ja asja hakati ajam avalikkuse eest peidetult. Esimene probleem: kas parandada olemasolevat põhiseadust või koostada uus. Sel ajal kui ei olnud veel alustatud ettevalmistusi rahvuskogu moodustamiseks, oli Päts moodustanud erakorralise komisjoni tulevase põhiseaduse väljatöötamiseks. Sellega oli asi juba paika pandud. 3liikmeline komisjon töötas kogu 1935. aasta jooksul. Dets-s 36 muudeti see eraviisliselt töötanud komisjon ametlikuks põhiseaduse ettevalmistamise komisjoniks. Veebruriks uue põhiseadus eelnõu koos. 17.02 kitis valitsus eelnõu heaks ja esitas rahvuskogule. St rahvuskogul ei olnud otsustada midagi. 1937 a suveks PS tekst valmis, jöi üle see ainult heaks kiita ja kinnitada (kes peab seda tegema? – ägedad debatid). 28.07.1937 võttis rahvuskogu põhiseadus lõplikult vastu