1.4 Kasutatud kirjandus 1.1 JOOKSMINE Jooksmine on üks kõige levinuim viis oma füüsilist vormi parandada. See tekitab hea enesetunde, aitab rasvu põletada ning on suurepärane vahend stressi vastu. Jooksmine on kõige kergem viis treenimiseks see on võimalik igal pool ja igal ajal. Oluline on kõigepealt leida sobiv spordivarustus ning varustuse juures kõige olulisem osa on jalanõud. Igal sammul, mis inimene joostes teeb, langeb jalgadele koormus, mis on võrdne 2- 3kordse kehakaaluga. Korralik jooksujalats kaitseb jalgu tugevate põrutuste eest ja toestab nii, et jalg oleks jooksuliigutusteks alati optimaalses asendis. Kui jooksmist alustada, tuleb esmalt otsida sobiv maastik, parem on jooksta pehmel ja tasasel maastikul. Ebatasasel maastikul võib pulsisagedus liiga kõrgele tõusta, seega kui mägi ette jääb, võib vahepeal kõndida. Ülekaaluline ei tohiks mäest alla tulla joostes, vaid kõndides ja
kasutamist. Vastupidine tegevus on desifreerimine (decryption, decipherment) ,mille käigus taastatakse sama salajase võtme kaasabil algsed andmed Ilma ühte sama võtit teadmata on mõlemad tegevused võmatud Salajase võtmega krütoalgoritm: turvalisus Kaasajal loetakse piisavalt tugevaks tavaliselt vähemalt 128 biti pikkuse (erijuhul 80 biti pikkuse) salajase võtmega algoritme DES on seega kaasajal nõrguke, kuna ei vasta selle tingimusele. Hädalahendus oli 3kordse DESi kasutamine (kuni aastani 2005) Lisaks võtmepikkusele ei tohi algoritmil olla tuntavaid efekte andvaid krüptoanalüütilisi ehk murdmisvõtteid. Salajase võtmega krüptoalgoritm: kasutusalad Neid on kaks: · Konfidentsiaalse teabe edastamiseks üle (mitte pealtkuulamiskindlate) võrkude · Konfidentsiaalsete teabekogumite salvestamine avalikus keskonnas sooviga teabe saajate hulka piirata Salajase võtmega krüptoalgoritm: tekkiv probleem
Kontrollpäevaks loetakse see kuupäeva, millal tehti esimene k.-lüps. regulaarselt üks kord päevas. Piimameeter Lisaks piimakoguse mõõtmisele võetakse iga lehma piimakogusest igal lüpsikorral piimaproov sisaldusainete (rasva-, valgu- ja karbamiidisisalduse ning somaatiliste rakkude ja bakterite üldarvu) määramiseks. Selleks valatakse piimamõõturist piim vahenõusse, segatakse ja võetakse igal lüpsikorral 1 kulbitäis (ca 20 ml). 3kordse lüpsi korral võetakse igast lüpsikorrast ca 15 ml. .Proovi üldmaht on ca 45 ml. Proov võetakse vahetult pärast lüpsi hoolikalt segatud piimast. Seismisel piimarasv kerkib pinnale ja ei segune vajalikul määral piimaga, mistõttu rasvasisaldus, mis analüüsil saadakse, ei ole täpne. Kõikide lüpsikordade piimaproovid kogutakse proovipudelisse, milles on säilitusaine. Proovipudelid on proovikastis kindlas nummerdatud kohas.
Kontrollpäevaks loetakse see kuupäeva, millal tehti esimene k.-lüps. regulaarselt üks kord päevas. Piimameeter Lisaks piimakoguse mõõtmisele võetakse iga lehma piimakogusest igal lüpsikorral piimaproov sisaldusainete (rasva-, valgu- ja karbamiidisisalduse ning somaatiliste rakkude ja bakterite üldarvu) määramiseks. Selleks valatakse piimamõõturist piim vahenõusse, segatakse ja võetakse igal lüpsikorral 1 kulbitäis (ca 20 ml). 3kordse lüpsi korral võetakse igast lüpsikorrast ca 15 ml. .Proovi üldmaht on ca 45 ml. Proov võetakse vahetult pärast lüpsi hoolikalt segatud piimast. Seismisel piimarasv kerkib pinnale ja ei segune vajalikul määral piimaga, mistõttu rasvasisaldus, mis analüüsil saadakse, ei ole täpne. Kõikide lüpsikordade piimaproovid kogutakse proovipudelisse, milles on säilitusaine. Proovipudelid on proovikastis kindlas nummerdatud kohas.
annaabi.ee 
