vastuvõtvad närvirakud kohanevad uue olukorraga) *negatiivne adaptatsioon (närvirakkude väsimine – nt närvirakud on olnud pideva kõva muusikaga tegevuses ja ei kuule peale kontserti linnulaulu) *selektiivne adaptatsioon – (nt inimesed räägivad sosinal, siis tähelepanu suunates suudame me neid kuulda) VASTUSREAKTSIOONI keskmine viivitusaeg - nägemine 150-200ms - kuulmine 120-180ms - taktiilne 90-200ms - maitse (soolane 310ms, magus 450ms, hapu 540ms, kibe 1080ms) - haistmine 310-390ms AJALOOLISELT JAGUNEVAD TAJU SELETUSED KAHEKS - Herman von Helmholtz (1821-1894) – teadvustamata otsustuste tajuteooria (võtame info vastu, midagi ajus toimub ja näeme lõpp-produkti ehk me ei saa ise kontrollida oma tähelepanu valikuid) - James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria (me osaleme erinevate aistingute tajumise ja tajupildi kokkupanekus aktiivselt ja valime ise oma stiimulid) - ülalt-alla infotöötlus (Gregory 1970), mis võtab aluseks aset leidvad mõtted,
– kohanemisvõime (adaptatsioon)- (positiivne, negatiivne, selektiivne). Kohanemisvõime kutsub mingi omadusega esile mõningate järgmiste tajukujundite teatud liiki moonutuse. – maskeerimine Vastusreaktsiooni keskmine viivitusaeg Nägemine- 150-200ms Kuulmine 120-180 ms Taktiilne 90-200ms Maitse- Soolane (310ms), magus(450ms), hapu(540ms), kibe (1080ms) Haistmine- 310-390ms Geštaltpsühholoogia Geštaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade summa – tervikut ei saa kokku panna erinevate osade liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga – tervik on primaarne, osad sekundaarsed. Geštaltpsühholoogia esindajad viisid taju uurimiseks läbi hulgaliselt katseid. Nad