Kuni reavahed pole veel täis kasvanud, teha niisutamiseta aladel kasvatamisel 2-4 kultiveerimist, aga niisutatavatel põldudel kultiveerida peale iga niisutamist. https://www.youtube.com/watch?v=CWzkU_ueHCE – Freesimine, väetise pritsimine taimedele. https://www.youtube.com/watch?v=_JhgtTcOFyU – Väetamine ja tõrje VÄETUSPLAAN Kõrvitsale eelnev kultuur: Harilik sibul. Vaja: N 235kg, P 105kg, K 385kg, Ca 192kg, Mg 47kg. Sügiskünni alla: 795 kg dolomiidijahu, millega saab 159kg Ca Põhiväetus enne külvi: NPK 11-09-20 väetist 909 kg, millega saab mulda 100kg N; 81,81kg P2O5; K2O 185kg; 14kg Mg, 14kg Ca Puutarhan PK 3-5-20 väetist 464kg, millega saab mulda 23,19 kg P2O5, 14kg N, 93kg K2O, 14 kg MgO, 19kg Ca. Patenkali väetist 357 kg, millega saab 107 kg K2O ja 21 kg MgO Kasvuaegne väetus: Monterra 13-0-0 väetist 931 kg, millega saab mulda 121 kg N-i.
Tõug on aretatud kohalikust nudist karjast. Süstemaatiline tõuaretus algas 18. sajandil. Tänapäeval aga tuuakse Euroopasse tõumaterjali peamiselt Põhja-Ameerikast. Siin aretatud aberdiin-angused on kehaehituselt lähedased praegusele herefordile - nad on pikakerelised ja kõrged. Veised on ilma sarvedeta, värvuselt mustad, kuid esineb ka punaseid. Sünnimass on lehmvasikatel 35kg ja pullvasikatel 38 kg, aastaste lehmikute kehamass 385kg ja noorpullidel 480 kg (Soome lihaveiste 2000. a. jõudluskontrolli andmed). Täiskasvanud pullide kehamass võib ulatuda üle 1000 kg. Euroopa arvestuses peetakse seda keskmise suurusega tõuks. Aberdiin-angus on varavalmiv ja hakkab rasva ladestama suhteliselt noores eas. Nende liha on peenekiuline ja väga maitsev. Rümbasaagis on kõrge - 60% ja üle selle. Angust kasutatakse laialdaselt ristamisel, eesmärgiga parandada lihakere kvaliteeti ja piimaandi. Poegimine suhteliselt kerge
annaabi.ee 
