Sürakuusa kiiret kindlustamist ning relvastamist. Seejärel pidas Dionysios veel kolm sõda kartaagolastega, mille käigus allutas oma ülemvõimule enamuse Sitsiilia kreeka linnadest. Lõuna-Itaalias vallutas Dionysios Rhegioni ja Krotoni. Ta hõivas tugipunkre ka Aadria merel. Dionysios oli oma aja võimsaim kreeka valitseja. Sürakuusa tõusis arvatavasti suurimaks kreeka linnaks. Kreeka emamaa asjades toetas Dionysios Spartalasi. 380datel aastatel oli tema õukonnas mõnda aega Platon, kes türanniga peagi riidu läks. Dionysios Noorema türannia ja segaduste aeg Sitsiilias 367 344 Dionysios Vanema surma järel tõusis võimule tema poeg Dionysios Noorem (vaheaegadega 367 344), kelle peamiseks nõuandjaks ja eestkostjaks sai Platoni sõber Dion. Peagi puhkenud konflikti tõttu läks Dion pagendusse Ateenasse, kus veetis aega Platoni Akadeemias. 357 tungis Dion väega Sitsiiliasse ja haaras Sürakuusas võimu
hääle ja kartliku loomu tõttu ise ette ei kandnud, ülistas Isokrates eeskätt kogu Kreeka ühtsuse ehk panhellenismi ideed, kutsudes näiteks 380. a. olümpiamängudel ette kantud "Panegüürikas" (peokõnes) helleneid Ateena ja Sparta juhtimisel ühinema ajaloolise vaenlase Pärsia vastu. Samasse perioodi jääb teisegi kuulsa ateenlase Platon loomeaeg. Pärast õpetaja Sokratese surmale järgnenud pagulust Itaalias ja Sitsiilias naases ta 380datel aastatel kodulinna ja rajas selle lähedal Akademose gümnaasiumis oma filosoofiakooli (Akadeemia). Kuningarahule järgnenud perioodil valmis muu hulgas ka Platoni vahest tuntuim teos filosoofide juhitud totalitaarset ühiskonda idealiseeriv "Riik". Võimsaim riik Kreekas oli siiski Sparta. Kuningarahuga välja kuulutatud üldisest autonoomiast hoolimata ei kõhenud spartalased oma tahet nõrgematele jõhkralt peale surumast. Nad likvideerisid 385.a