paralleelsed. Kui põiknurgad ei ole võrdsed, siis ka lähisnurkade summa ei ole 180kraadi ja sirged ei ole paralleelsed. Rööpkülikuks nimetatakse nelinurka, mille vastasküljed on paralleelsed. Rööpkülikuks saab veel nimetada rombi, ruutu, ristkülikut. Rööpküliku iga külje lähisnurkade summa on 180kraadi, sest nelinurga vastasküljed on paralleelsed. Rööpküliku sisenurkade summa on 180kraadi + 180kraadi = 360kraadi. Teiste nelinurkade sisenurkade summa on ka 360kraadi. Kolmnurga sisenurkade summa on 180kraadi. Võrdkülgse kolmnurga sisenurga suurus on 60kraadi. Tipunurgaks nimetatakse võrdhaarse kolmnurga haarade vahelist nurka. Alusnurgaks nimetatakse võrdhaarse kolmunrga aluse lähisnurki. Nürinurgseks kolmnurgaks nimetatakse kolmnurka, milles on üks nürinurk. Täisnurkseks kolmnurgaks nimetatakse kolmurka, milles on üks täisnurk. Täisnurkse kolmnurga teravnurkade summa on 90kraadi.
vastab ajaliselt impulsi esiküljele ja negatiivne impulsi tagaküljele. Saadavate impulside kestus sõltub astme väljund on ühendatud esimese astme sisendisse. Kuna võimendus aste pöörab signaali faasi konkreetselt ajakonstandi valikust. Praktikas kasutatakse taolisi saadavaid impulsse näiteks türistoritel 180kraadi siis on üldine faasinihe 360kraadi ja see tagasiside on positiivne kui pingestada taoline lülitus või loogika lülituste käivitamisel, kus on oluline et käivitus elemendi külg oleks võimalikult järsk ja siis tekivad kollektor voolud mõlemas transis ja kui ei oleks kollektor voolude kõikumisi mürade toimel täpselt ajastatud. siis jääks taoline lülitus stabiilsesse olekusse ükskõik kui kauaks
sagedustel ja seetõttu saadakse väljundpinge mis sisaldab paljus harmoonilisi ja sellest on tuletatud ka nende nimetus. Multivibrad võivad olla koostatud kas transistoridest loogika elemenditest või ka opvõimendist. Joonis 4.4.1 Transistor multivibra on kaheastmeline võimendi mille teise astme väljund on ühendatud esimese astme sisendisse. Kuna võimendus aste pöörab signaali faasi 180kraadi siis on üldine faasinihe 360kraadi ja see tagasiside on positiivne kui pingestada taoline lülitus siis tekivad kollektor voolud mõlemas transis ja kui ei oleks kollektor voolude kõikumisi mürade toimel siis jääks taoline lülitus stabiilsesse olekusse ükskõik kui kauaks. Tegelikult aga esinevad laengu kandjate soojuslikust liikumisest tingitud voolu kõikumised keskväärtuse ümber ja need voolukõikumised vallandavadki võnkeprotsessi. Oletame et mingil põhjusel suurenes teise transi
vajadusele sobiv tehe) 360 kraadi. Saadud vahe on sulgemisviga ning vastupidise märgiga sulgemisviga on kinnise käigu koguparand. Seejärel tuleb mõõdetud nurkadele saadud parand võimalikult võrdselt ära jaotada - saadud tehte tulemusena saadakse tasandatud nurgad. Seejärel arvutatakse välja ülejäänud direktsiooninurgad, kasutades tasandatud nurkade väärtusi. Seejuures tuleb tähele panna, et direktsiooninurk ei tohi olla suurem kui 360kraadi (tehe ise on selline, et direktsiooninurgale tuleb liita tasandatud nurk ja siis liita või lahutada 180kraadi nii, et väärtus üle 360 kraadi ei tuleks). Seejärel arvutatakse koordinaatide juurdekasvud (valemid: x juurdekasv = s*cos alfa, y juurdekasv = s* sin alfa, kus alfa on suuna direktsiooninurk ja s mõõdetud horisontaalkaugus). Järgmisena tuleb arvutada juurdekasvude summad x ja y ning need peaksid võrduma
..50. Madalama puhul ei sütti kiiresti ja kõige puhul liiga kiiresti, nii et ei jõua õhuga seguneda. Bensiinidega ei juhtu külma käes midagi, aga diiselkütusel on tähtis hangumistemp suvediisel -10, talvediisel-35, põhjapiirkonna diisel-45, arktiline diisel-55kraadi. Diislikütusel on määrimisfunkt, kui viskoossus on väike pihustub kergesti kuid määrimisomadused halvad. Diislikütus saadakse mitmete dest produktide segamisel. Fraktsiooni koostis kiiretele mootoritele 180-360kraadi, tihedus 0,83-0,86, aeglastele 250-420kraadi, tihedus 0,93. Autodiislis väävlisisaldus 0,02- 0,05%, linnadiislis 0,002%. Kuii lubja, jahvatatud liiva ja vee segu kuumutada autoklaavis(rõhuseadmes) mõõdukal rõhul(1Mpa) ja mõõdukaltem-il(kuni300) kõvastub see samamoodi nagu tsementmört, kui lisada veel liiva lähteainetele saab valmistada valgeid silikaattelliseid, mis on ilmastikule vastupidavamad kui savitellised, kui ei sobi ahjude ehitamiseks
annaabi.ee 
