Tööstusettevõte torud ka estakaadidel. Torud valmistatakse teras ja plast. Teedega ristumisel hülsidesse.Kraanid,hüdrolukud kuni maapinnani Eritorustikeks -on suru-,bensiini-,nafta-,leelis-,masuuditrassid ettvõtte hoovides ja on terastorud.32-200mm sügavusel kuni 1,5m Kaabelliinid -jagunevad elektri jõukaabliteks ja side kaablid Jõukaablid jagunevad kõrgepinge 1kv ja madalpingekaabliteks.Elektrijaamu ühendab 35kv kõrgepinge liinid.Jaotusjaamu ühendavad kõrgpingeõhuliinid ja kkbelliinid 1-35kv Kuni 10kv paigaldatakse transeedesse70-80cm sügavusele,kõrgema pingega 1-1,5m sügavusele Tellisedjne Kõik kaablid märgistatakse. Soomus kaablid on teraslindiga või traadist soomusega Sidekaablid jagunevad-telefoni,telegraaf,telemehaanikakaablid Allima sidekaablid jagunevad paigalduse järgi: Kaablid sidekanalisatsioonis,on plasttorudes ja 40cm-1m sügav Kaablid tunnelites ja kollektorites
Elektrivõrk · Kõrgpingevõrk 110-3300kV · Keskpingevõrk 6-35kV · Madalpingevõrk 230/400V Kõrgepingevõrk ehk põhivõrk on ette nähtud el.energia ülekandeks elektrijaamast suurte vahemaade taha põhilistesse jaotuspunktidesse.(selle võrgi nimipinge on üle 35 kV)110-220- 330 kV Keskpinge ehk jaotusvõrgud nende võrkude kaudu toimub piirkonniti elektrienergia laialijaotamine ja muundamine madalpingeks(selle võrgu nimipinge on alatees 1kV kuni 35 kV)6,10,15,35 kV 3 juhet ,neutraali ei tule Suuri alajaamasid on 10+ keskpinge alajaamasi 133
sekundaarvool I2n? sekundaarvool lühisel I2k sekundaarvool lühisel I2k? Vastus: trafo primaarvool 85,714 A sekundaarvool 66,667 A sekundaarvool lühisel 952,38 A 3. Kolmefaasilise trafo primaar- ja sekundaarmähise keerdude arvu suhe w1/w2=15. Trafomähiste ühe primaarpoole liinipinge on 35kV. Leida sekundaarpoole liinipinge tühijooksul. Vastus anda koos üh Nimipinge U1n 35 kV keerdudearvu suhe w1/w2 15 sek.poole liinipinge U2L Sekundaarpinge tühijooksul U2_t Vastus: trafo sekundaarpoole liinipinge U2l 4,041 kV 4. Meil on ühefaasiline kadudeta trafo 400/120 V, 10 kVA, mille tühijooksuvool on 2A.
Ta koosneb elektriliinidest, alajaamadest ja jaotuspunktidest. Elektrivrgu oluline parameeter on nimipinge. Eristatakse: madalpingevrke vahelduvvoolude nimipingetega 230/400V ja 400/690V (vanasti ka 220/380V ja 380/660V). krgepingevrke nimipingetega 3,6,10,(15),20,35,110,150,220,330,750kV ldine jaotamine: keskpingevrk 1...35kV krgepingevrk 60...220kV likrgepingevrk 330...1000kV 1.2. Tstusseadmete elektrivarustuse kaasaegsed probleemid Tuntavad on energeetika kasvu piirid. helt poolt piirab energiaressursside ammendumine nt. nafta, teiselt poolt koloogilised faktorid. Maa atmosfri eraldub iga aasta 20*109 tonni CO2. Selle sisaldus on tusnud 0.035 %- ni. CO2 edasine tus vib viia maa kliima muutustele. Peale CO2 eraldub veel palju teisi
· Omab ülem- ja alampingejaotusseadmeid · Koosseisu kuulub trafo Jaotusseade ehk jaotala- hülmab lülitusseadmeid nende juurde kuuluvate juhtimis-, mõõte-, kaitse- ja reguleerimisseadmetega Alajaamade liigitus- otsatarbe järgi: · Toite- · Vahe- · Jaotusalajaam Toitealajaam- · Nim. ka piirkonnaalajaam · Tema kaudu varustatakse jaotusvõrku · Need alajaamad seovad jaotus-ja põhivõrku · Ülempinge enamasti 110kV , alampinge 6-35kV Jaotusalajaam- · Varustatud elektriga tarbijaid enamasti madalpingel 0,4kV · Tööstusettevõtted toidetakse ka keskpingel Vahealajaam- ette nähtud elektri jaotamiseks keskpingel, võimalikult ka transformeerimiseks Alajaamade ehitus- sõltub: nende suurusest ja ülesannetest võrgus Toitealajaamade ehitus- · Peamiselt suured õhkisolatsiooniga ja keeruka konfiguratsiooniga välisalajaamad · Linnades ehitatakse ka sisealajaamadena Sisealajaamad-
isiklikult ülevaatama ning vajadusel paigaldama täiendavalt kantavad maandused tagamaks nõuete täitmise ja töökoha õige tähistamise. Töörühmajuhtija veendunud töökoha ettevalmistatuses juhendab töörühma liikmeid töö ülesandest, töökohapiiridest, naabruses asuvatest pingestatud osadest. Tõestab pinge puudumist näidates asendatud maandusi. Kui maandused ei ole töökohalt nähtavad tuleb pinge puudumis tõestada pingetuse kontrolliga aga kuni 35kV elektripaigaldistes, kus konstruktsioon võimaldab ka järgneva voolujuhtivate osade käega puudutamise. Töörühma juhtija juhendab töörühma liikmeid ka töö tehnoloogias tööriistadest töövahenditest mehanismide ja tõstemasinate kasutamisest. Töörühma liikmete töölelubamise vormistab töörühmajuhtija töökaskloast. Juhendamist eraldi ei vormistata. Töörühma liikmete tegevus Töörühmeliikmed ei tohi alustada tööd enne kui on saanud töörühmajuhtijalt selleks loa.
annaabi.ee 
