toimu. Tänapäeva avastused pühvli tootlikkuses · Muutused aretuses, söötmises ning kasutusalades on toonud kaasa märkimisväärsed muutused pühvlite toodangus. On selgitatud välja, miks nende esmapoegimine toimub alles nii hilja. Nimelt on sellega seotud loomade suurus. Tasakaalustatud söötmisega on võimalik saada mullikad poegima 330kg kehamassi juures. Samuti on juhtumeid, mil mullikad on poegind ka 20 kuni 24 kuu vanuselt. Pühvleid ei ole kasutatud tänapäeva aretuses, tootlikuse ja viljakuse parandamiseks, sest sellega kaasnevad paljud probleemid juurdekasvuga. Näiteks hiline küpsusiga, suur hooajaline kõikuvus viljakuses, kehv innakäitumise väljendamine ning hilinenud ovulatsioon. Praegused uuringud on keskendunud mõningate nende probleemide vältimiseks või nendega
metsarikkaid riike metsade vähenemine. Metsatööstus on Soomes olnud läbi aegade tähtsaim tööstusala. Enamus neist asuvad veekogude ääres, sest puitu veetakse peamiselt veeteid mööda. Tselluloos ja paber moodustavad ligi kolmandiku Soome ekspordiartiklitest. Ajalehepaberi tootmiselt on tuhande järve maa viiendal kohal, paberi ja kartongi tootmise edetabelis aga seitsmes. Iga elaniku kohta tehakse Soomes aastas 330kg paberit. Soomes imporditakse puitkütuseid riiki aastas umbes 174000 kuupmeetrit ja eksporditakse võrreldes impordiga üsnagi vähe. Eksporditakse aastas umbes 9000 kuupmeetrit puitkütuseid. Tööstuslikku ümarpuitu imporditakse riiki vägagi suures koguses, seda aastas umbes 14000000 kuupmeetrit. Eksporditakse teistesse riikidesse ümarpuitu aga aastas kuskil 700000 kuupmeetrit. Saematerjali teistest riikidest nii palju sisse ei
annaabi.ee 
