Kuuskede maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb märjematel muldadel sageli tormiheidet. Õhusaastet (linnatingimusi) ei talu harilik kuusk. Linnatingimusi taluvad torkav, Engelmanni ja serbia kuusk. 1 Torkav kuusk (picea pungens Engelm.) Torkav kuusk on meil haljastuses kahtlemata enim kasutatud kuuseliik. Kodumaaks on Põhja-Ameerika edelaosa, kasvades kaljumäestiku kesk-ja lõunaosas 1800-3300m kõrgusel. Moodustab metsi koos halli nulu (abies concolor), ebatsuuga ( Pseudotsuga menziezii) jt liikidega. Areaalis 25...30(40)m kõrguseks ja kuni 1m tüvediameetriga puu. Meil kuni 25m kõrgune ja 5...7m võra laiusega puu. Võra laikoonusjas kuni koonusjas, korrapärase kasvukujuga. Oksad tugevad, nooruses teravnurga all, hiljem horisontaalselt kasvavad. Eestis kasvamas pea kõikjal haljasaladel, paljudes vanades parkides ja aedades.
Signaali sumbuvus on 30 dB/km. on GSM võrk. St. Et kuskil on tugijaam, millel on antenn ja kuskil on veel telefon millel ka antenn. Tugijaama antennil on võimendustegur 10dB ja väljundvõimsus 10W. Telefoni antenn annab veel 6 dB juurde. Nüüd tuleb teada et GSM-i terminalidel on parameeter (Timeing advance) ehk kauguse parandustegur TA(TA=0...63), mis tähendab, et kui TA=6, siis on nagu 6 lainet ja iga laine vahel on 550m. Kokku 6*550=3300m. Seega telefon on tugijaamast 3300m kaugusel. Nüüd siis tuleb leida kui palju on sumbuvus selle maa peale. Meil on 30dB/km. Kokku 99 dB on sumbuvus selle maa peale. Nüüd kui võimendused olid 10 ja 6dB, siis 99-10-6 = 83dB on siis sumbuvus. 91.Leida mürapinge effektiivväärtus kui sidekanalis mille riba laius on 100Hz tagatakse signaali ülekandekiirus 1000bit/s. Infosignaali amplituut on 44.5V(0+-10%). On olemas sidekanal, millel on kasutada 100Hz
2 miljonit hektarit. Väheviljakal happelisel pinnasel kasvavad kerangas metsad, mis kunagi katsid 6,6 miljonit hektarit, on praeguseks peaaegu täielikult hävitatud. Madalatel aladel kasvavatest kõige liigirikkamatest kaksiktiibviljak metsadest on Indoneesiale kuuluval alal järel vaid 68% ja Malaisiale kuuluval alal 56%. Neid loetakse kõige ohustatumateks metsadeks Kalimantanil ja 2002. aastaks oli järel vaid 30 miljonit hektarit. Mägimetsadest, mis asuvad kõrgustel 900 3300m, on alles ligi 70% ehk umbes 1,6 miljonit hektarit[1]. Kuigi 9% Indoneesiale kuuluvast maalast on seaduse järgi mingisuguse kaitse all, on praegu vaid 82% kaitse all olevatest metadest puudega kaetud[7]. Satelliitpildid näitavad, et Indoneeesiale kuuluvalt saare osalt on aastatel 1985 - 2001 56% ehk üle 29 000km 2 kaitse all olevatest madalatel aladel asuvatest metsadest maha võetud. Näiteks Gunung Pulungi
annaabi.ee 
