määramiseks 3)rahatähtede kontrollimiseks 4) ööklubides UV valgus solaariumis UVA kiired. On UV kiirtest kõige pikema lainepikkusega 320-400nm ja seetõttu ei kanna edasi nii suurt energiat kui teised UV kiired. UVA kiired ei tekita päikesepõletust (erüteemi). UVA kiired mängivad suuremat rolli meie nahas oleva pigmendi, melaniini, oksüdeerimisel ja selle pruunistumisel, mille lõpptulemuseks on naha pruun jume. UV valgus solaariumis UVB kiired esinevad lainepikkusel 280-320nm. Lühema lainepikkuse tõttu kannavad UVB kiired suuremat energiat ja on seetõttu seotud päikesepõletuse (erüteemi) tekkimisega liigse päevitamise tagajärjel. Samas on just UVB kiired meie peamiseks D vitamiini allikaks. Tähtsaimaks UVB kiirte osaks päevitamisel on uue pigmendi (melaniini) moodustamine. UVB kiirte iseloomustuseks võib veel lisada, et näiteks lainepikkusel 305nm tuleval kiirgusel on 1000 korda suurem erüteemi tekitav energia kui UVA lainepikkusel.
Elektromagenetkiirgus, mitteioniseeriv Keevitamisel keevituskaar("keevitaja silm"kae), välitöödel, meditsiinis(hamba plastikplommide tugevdamine, psoriaasi ravi, vastsündinute hüperbilirubineemia), elavhõbedalambid bakteritsiidse toimega, metall- haliid lambid, halogeenlambid, katteta luminestsentslambid, mittepurustav kontroll, UV- laserid mäluseadmetena, "musta kiirguse "allikad reklaamis, Päike UV piirkonnad UVA 320-400nm- päevitustoime, nahaaluskude, kantserogeenne+ UVB 280-320nm- põletustoime, pärisnahk, lääts, klaaskeha, kantserogeenne ++, toime kõige kiirem UVC 100-280nm- bakteritsiidne toime(ei läbi atmosfääri), marrasnahk, sarvkest silmas, kantserogeenne +++ UV toime nahale Nahapinnale jõudes UV kiirgus neeldub, peegeldub, hajub Ohutuid UV- doose pole olemas UV toime organismile Nahk- pigment melaniini tumenemine, epidermise rakulise kasvu muutused, melanoom Suu limaskest- erüteem- stomotoloogias Silmad- fotokeratiit, konjuktiviit, fotofoobia
kontsentratsioon on väga madal. Temperatuur kasvab koos osooni kontsentratsiooni kasvuga. Päikeseenergia viiakse kineetiliseks energiaks, kui osooni molekulid neelavad ultraviolettkiigust, mis põhjustab stratosfääri soojenemise. Osoonikiht paikneb põhiosas 20-30km, Umbes 90% atmosfääri osoonist on stratosfääris. Osooni kontsentratsioon on seal umbes 10ppmv võrreldes 0,04 ppmv troposfääris. Osoon neelab enamuse kiirgusest lainepikkuste vahemikus 290-320nm. Meteoroloogilised tingimused mõjutavad oluliselt osooni jaotust. Enamus osoonist tekib ja laguneb troopilises ülemises stratosfääris, kus on ka suurimad UV hulgad. Dissotsiatsioon (osooni molekulide lagunemine) leiab aset stratosfääri alumises osas ja suurematel laiustel kui teke. Stratopaus eraldab stratosfääri mesosfäärist. Mesosfäär Mesosfäär: ulatub 50-80km-ni, seda kihti iseloomustab kõrgusega kahanev temperatuur. 80km
annaabi.ee 
