mehaaniline kasutegur m? Valida silindrite standardsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder. Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk, bar? Hüdrosilindrite normaalläbimõõtude (mm) rida: 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50,63, 80, 100, 125, 160, 200, 220, 250, 280, 320, 360, 400. Antud: m = 320 kg = 0,94 pmax=200bar Leida: d=? pkäit=? Teisendan ühikud valemi jaoks sobivaks. 1kg=10N 320kg= 320*10=3200N 1bar=105Pa 200bar=200*105Pa=200*105N/m2 Valemid: F =mg F=pa A =r 2 d =2r=2 P pinnale mõjuv vedeliku rõhk, N/m2; F mõjuv välisjõud, N; A jõudu ülekandva pinna pindala, m2. Arvutuskäik: F=320kgx9,81=3139,2N A==0,000166979=166,979m d=2=14,6mm Arvutame töövedeliku rõhu 16mm läbimõõduga silindri puhul. A=x=200,96 p==166,2bar Vastus: 320 kg massiga koormuse vertikaalsel tõstmisel töövedeliku rõhuga 200 bar on vajalik 14,6 mm
2 2) Kauba hind vähenes 6 kroonilt 2-le. Mitme % võrra hind vähenes? 4 100 6-2=4 krooni võrra =66,(6)% võrra 6 e) ,,Kuivaine" ülesanne. Toored marjad sisaldavad 80% vett, kuivatatud marjad aga 5% vett. kui palju kuivatatud marju saab 400kg tooretest marjadest? 400 80% 400-st = 80 =320kg vett. 400-320=80kg kuivainet. Peale kuivatamist on alles ikkagi 100 80kg kuivainet, kuid nüüd on kogu aine kohta kuivainet 100-5=95%. Kuivatatud marju saab 80 100 järelikult =84,2kg. 95 Ratsionaalavaldise lihtsustamine 7 Ratsionaalavaldiseks nimetatakse avaldist, milles võivad esineda muutujate ja/või arvude
kord varakevade pärast rohukasvu algust ja järgm korraad pärast rohu teist või kolmandat karjatamist. Kult karjamaade puhul peab arvest, et ühe korraga antava N kogus leetunud muldadel ei tohiks olla üle 50 kg ja teistel mitte üle 70 kg/ha. Väetamisest karjatamiseni peab olema vahe 15-20 päeva. Niidetavad rohumaadel N v normid, sõlt taime liigist ja taime kasutamise sagedusest. Aarebasesamale 130-230kg jaot 2-3 ossa. Ohtetule lustele 150-280kg jaot 2-3 ossa. Päideroog 160-320kg jaot 2 ossa. Roogaruhein 180-300kg jaot 2-3 ossa. Kerahein 170-300kg jaot 3 ossa. Põldtimut 180-260 kg jaot 2 ossa. Ja harilik aruhein 150-200 kg 2 osas. Esimene osa antakse alati varakevadel ja siis pärast saake. Niidet rm peaks v 5-6 päeva koristamist. Ühe korraga antav nor ei tohiks olla suurem kui 130 kg/ha. P, K väetised neid vajavad kõik rm tüübid ja v vajad sõlt rm kasu viisist. Norm kult karjamaal: N:P:K 1:0,4:0,6. Kult niitudel suhe 1:0,6:1,2
Maksimaalne töötemperatuur 50ºC 24 Käivitusõhukompressorid: Mark SPERRE HL 2/120 Arv 2 Tüüp kaheastmeline vahejahutiga kolbkompressor Tootlikkus 74m3/h Pöörete arv 1450p/min Silindri läbimõõt 120mm Tarbitav võimsus 17,6kW Töörõhk 30bar Õli karteris 10l Õli mark Enersyn RX-100 Kaal 320kg Mootoril on käivitusklapid ainult A poole peal. Käivitusklapid on diferentsiaaltüüpi. Klapp koosneb kerest, kolvist, vedrust ja klapist. Kolvil on juhtõhu poolne kolb suurema läbimõõduga kui käivitusõhu poolne. Õhujagajast tulev juhtõhk läheb suurema läbimõõduga kolvi peale. Samas on käivitusõhk peakäivitusklapist lastud klappide taha. Kuna ülemine kolb on suurema läbimõõduga ületab juhtõhk vedru jõu ja käivitusõhu klapp avaneb ning õhk pääseb silindrisse