Arenenud riikides toimub meeletu tarbimine ja kui on turgu, miks siis mitte ka toota. Selle tulemusena tekib aga meeleltult prügi. Vakses ookeanis on tekkinud juba prügisaar, sest umbes kümnendik aasta jooksul maalimas toodetud plastidest jõuab merre, millest enamus vajub põhja, aga ülejäänud osa moodustabki prügisaare i.Mõelda vaid, et kõik see jääb järeltulevatele põlvedele ja nemad peavad elama sellel Maal koos meie toodetud prügiga. Eestis tekkis 2010. Aastal elaniku kohta 311kg olmejäätmeidii. Mind õõvastab selline mõte ja usun, et lugejaid samuti, seega tuleks leida alternatiive. Prügi hulga, eriti plastiku, vähendamiseks on välja töötatud taaskasutuse süsteeemid. Tallinnas on loodud Ragn Sellsi poolt "Rohelise koti süsteem". Sorteeritud ja veega üle loputatud plast ning ka mõnest teiest materjalidest pakendid viiakse igal kalendrikuul kindlal päeval täiesti tasuta ära.
prügilatesse (prügimägedele). Need tekitavad keskonna probleeme, sest jäätmete lagunemise japõletamise tõttu satub õhku reistavaid ja ebameeldiva lõhnaga gaase. Inimene on õppinud prügimäel tekkivaid gaase kasutama. Ka eestis on juba loodud prügilagaasil töötavaid katlamajad. Tulevikus sellise gaasi kasutamine kindlasti laieneb. Eestis tekib olmejäätmeid ühe inimese kohta aastas umbes 380kg, mõnes Euroopa riigis 311kg, aga Eurooma Liidu maades keskmiselt 505kg. Jäätmestatistika järgi tekkis 2000. aastal Eestis 11,6 miljonit tonni jäätmeid, millest 9,9 miljonit tonni tekkis põlevkivikompleksis. Jäätmete üldkogusest oli ohtlikke jäätmeid 5,97 miljonit tonni. Viimasest omakorda moodustavad põlevkivi põletamisel ja utmisel tekkivad ohtlikud jäätmed 99,7%. Prügimäed võtavad enda alla ka jätjest rohkemmaad. On riike, kus prügi uputatakse ookeani
annaabi.ee 
