riigiga. Seega oli kommunistide suhtumine kirikusse väga negatiivne. Pärast enamlaste võimule tõusmist algas totaalne võitlus religiooni vastu, mis kestis kuni Nõukogude aja lõpuni. 1930. aastaiks oli 50-60% Nõukogude kirikutest suletud, kirikute ruume kasutati mitmesugustel otstarvetel, näiteks juurviljaladude või võimlatena. Suursugune Moskva Lunastaja Katedraal õhiti Stalini ajal ning Hrustsovi ajal rajati sinna suur välibassein. Tugev usuvastane liikumine jäi 20-30ndatesse, loodi ka Elava Kiriku liikumine, mis pidi kirikuelu reformima. Olid tegelikkuses kommunistliku riigivõimu käsilased, kes püüdsid kirikut veelgi enam ebastabiliseerida, näiteks nõudes kirikult väärisasju ja sundides patriarhi tagasi astuma. Teise maailmasõja Stalin leebus usklike suhtes, liitlaste nõudmisel tagati Nõukogude liidus usuvabadus, kuid süveneva Külma sõja ajal naasis ateistlik propaganda ja usk loodeti välja suretada mõne põlvkonna vältel. 4
Kõige konkurentsitumalt on retseptsioonipildis olnud "Ümera jõel". Ühelt poolt see, et keegi pidi Ümera lahingu läbi kirjutama, eesti ajaloost pole heroilisi punkte eriti võtta. Vabadussõda on normaalne sõda, mille puhul saab vabadustunnet üles pumbata. Muinasajast leiab ka ühte ja teist ja Ümera lahing on üks väheseid lahinguid, kus Saksamaale ära tehti. Peet Vallak (Peeter Pedajas) Kõige klassikalisem novelliautoripositsioon. Pärit Mulgimaa piirilt, 1920ndatesse ja 30ndatesse jääb loomingu põhiosa. Suri aastal 1959. 40ndatel aastatel ta haigestub, mis tähendas osalist mälu ja töövõime kaotust. 1920ndate novellides on tal rohkem ekspressiivsust, teatavat äärmuslikkust, mingeid tumedaid möllab seal rohkem. Olgu tume jõud. 1920ndate novellides on Vallak värvikam ja ekspressiivsem. Retseptsioonis on üsna selgelt näha, et on pikemaid asju (romaan "Hulgus"), aga keskmesse jääb pigem lühiproosa. Novellidest tõuseb esile "Epp Pillarpardi Punjaba
annaabi.ee 
