), vepsa keel(~6000,ohust.), isuri keel(300,hääbumas), vadja keel(mõnikümmend,hääbumas), liivi keel(üksikud), eesti keel(~1miljon, SUURIM 3). Indoeuroopa keeled(u 60keelt, 8allkeelkonda). Ajalooliselt kõneldi neid Indias ja Euroopas. Tänapäeval üle maailma. 1)Indoiraani keeled(India,Pakistan,Iraan,Afganistan): sanskriti keel(väljasurnud,ajalooliselt oluline keel), hindi keel(200miljonit, Indias), bengali keel(150miljonit,Bangladeshi riigikeel), pärsia keel(30miljonit), veel marathi, orija, assami, nepaali, mustlaskeel. 2)armeenia keel(6miljonit)ja kreeka keel(11,5miljonit) on teistest allrühmadest eraldi, kummalgi on ma algupärane tähestik. 3)balti keeled: läti keel(1,4miljonit), leedu keel(üle 3miljoni), preisi keel(hääbunud). 4)slaavi keeled: vene keel(150miljonit), ukraina keel(45miljonit), poola keel(40 miljonit), valgevene keel(7miljonit),tsehhi keel(12miljonit), veel slovaki, bulgaaria, sloveenia keel). 5)germaani
enamuse oma varandusest ja jäid tööta ning võlgadesse, mis tõttu varisesid kokku ka pangandus. Inimestel polnud raha, et osta, aga see vähendas jällegi tootmist, mis tähendas omakorda uusi töötuid. Põhjused, miks kriis tekkis olid ületootmine ja vale majandamine. Laenati liiga palju pankadelt, et alustada oma äri, mis ei õnnestunud ja ei suudetud enam tagasi maksta. Suurendati tollimakse, millega muudeti kriis ülemaailmseks. Tagajärjed olid suur tööpuudus (30miljonit kaotas töö), jõukust kogunud keskklass vaesus, nälg ja rahulolematus, elatustaseme langus. Enam ei usutud, et igaüks on oma õnne sepp ja inimestele tundus, et nad ei saa ise oma elukorraldusega hakkama. Usuti, et kui riiki valitseb tugev juht, siis lahenevad probleemid päevapealt. Usas saadi kriisist üle kuna loodi Taastamise Finantseerimise Selts. Roosevelt ja uue kursi poliitika. Devalveeriti dollas, suurendati makse ja koondati raha föderaalvõimu
võtmiseks. Peaassamblee võtab arutelude põhjal vastu resolutsioone. Väga olulised tegutsemist nõudvad asjad edastab Peaassamblee Julgeolekunõukogule, mis saab nende täitmise muuta kohustuslikuks. ÜRO on ainus ülemaailmse ulatusega julgeolekuorganistatsioon. NATO- Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon 1949 aastal pandi Washingtoni lepinguga alus NATOle. See loodi kui sõjalis-poliitiline liit. Regionaalne julgeolekuorganisatsioon. Eesti liitus 2004 ja nüüdseks on Eesti osamaks u 30miljonit krooni aastas. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär Andres Fogh Rasmussen. NATO rahastab muu hulgas kultuuripärandi kaitse programme ja mitmesuguseid teadusuuringuid. Tähtis ülesanne kriiside ohjamine ja rahuvalve väljaspool oma liikemesmaade territooriumi. NT. Iraak, Afganistaan. Tegemist sõjalise organisatsiooniga, hoidub NATO rahvusvaheliste suhetes jõuga ähvardamisest. NATOl ei ole oma sõjaväge, tema üksused moodustuvad liikmesriikide
annaabi.ee 
