on selgeveelised, liivase põhjaga. Mõhnastikud on enamasti metsaalad nõmme-, palumetsad (mänd, sarapuu, kadakas, pihlakas, mägiristik, kassikäpp, nurmnukk, hobumaran, hunditubakas jt). Mõhnastikke esineb kõrgustike äärealadel, kus mandrijää intensiivse sulamise perioodil jääserv pikemat aega peatus ning sulaveed kuhjasid kokku settekuhikuid. Oostikud (Kesk-Eesti, Võrumaa) peamised pinnavormid on oosid ehk vallseljakud. Nõlvade kalle 20...30Koosnevad kihistunud veeriselisest kruusast ja liivast. P-Eestis esineb ooside ahelikke. Enamasti esinevad oosid mõhnastike läheduses. Üksteise ligiduses asetsevate ooside vahelistes nõgudes esinevad järved. Mulla on väheviljakad, enamjaolt esinevad metsamaad, kus kasvavad samad taimed mis mõhnastikes. Mõhnastikulis-moreensed (Otepää, Haanja) küngastikud maa-alad, kus väikesel alal esinevad ebakorrapäraselt koos mõhnad, moreenikünkad ning sood ja järved. Kohati
Mõhnastikud on enamasti metsaalad nõmme-, palumetsad (mänd, sarapuu, kadakas, pihlakas, mägiristik, kassikäpp, nurmnukk, hobumaran, hunditubakas jt). Mõhnastikke esineb kõrgustike äärealadel, kus mandrijää intensiivse sulamise perioodil jääserv pikemat aega peatus ning sulaveed kuhjasid kokku settekuhikuid. Oostikud (Kesk-Eesti, Võrumaa) peamised pinnavormid on oosid ehk vallseljakud. Nõlvade kalle 20...30Koosnevad kihistunud veeriselisest kruusast ja liivast. P-Eestis esineb ooside ahelikke. Enamasti esinevad oosid mõhnastike läheduses. Üksteise ligiduses asetsevate ooside vahelistes nõgudes esinevad järved. Mulla on väheviljakad, enamjaolt esinevad metsamaad, kus kasvavad samad taimed mis mõhnastikes. Mõhnastikulis-moreensed (Otepää, Haanja) küngastikud maa-alad, kus väikesel alal esinevad ebakorrapäraselt koos mõhnad, moreenikünkad ning sood ja järved
annaabi.ee 
