nii aktiivset protsessi e magmakeha tungimist ülespoole kui ka selle tardkivimite struktuuriks kristalliseerunud tagajärge. Intrusioon jaguneb kaheks: Rööpintrusioon olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, asub sellega enam- vähem paralleelselt. Põikintrusioon lõikab kiltasid või kivimikihte Lasumusvormid: Lopoliit - liualaadne, tavaliselt väga suuremôôduline magmakeha (Lôuna- Aafrikas Buschweldi lopoliidi môôtmed plaanis on 300X480 km); Fakoliit - kurrutatud alade kihtides esinev "juurteta" läätselised väikesed magmakehad - kurrutusprotsessis tükeldatud magmakeha killud; Batoliit suurim, ebaegulaarse kujuga, reeglina sügavusse laienev põhiliselt happeliste tardkivimitega põikintrusiiv, paksus 10-20km, pindala moodustab 1000-10 000 km2 Stokk batoliidi lae enamasti silindrilaadse kujuga väljasopistuspind alla 100km2 Daik magmakivimeist täitunud lõhe
Intrusiivseist lasumusvormidest on levinumad: · sill ümbriskivimi kihtide vahele valgunud, sageli "mitmekorruseline" plaatjas magmakeha, tavaliselt aluselise koostisega; · lakoliit seenelaadne, ümbriskivimi kihte vôlvjalt ülessurunud magmakeha (AjuDagi mägi Krimmis); · lopoliit liualaadne, tavaliselt väga suuremôôduline magmakeha (Lôuna Aafrikas Buschweldi lopoliidi môôtmed plaanis on 300X480 km); · fakoliit kurrutatud alade kihtides esinev "juurteta" läätselised väikesed magmakehad kurrutusprotsessis tükeldatud magmakeha killud; · daik magmakivimist täitunud lôhe; · nekk vulkaani lôôri täitev magmakivimi keha (plahvatuslikult purus tatud vulkaanilise kivimiga nekki nimetatakse diatreemiks); · batoliit suurim, korrapäratu, reeglina sügavusse laienev pôhiliselt hap peliste tardkivimitega
annaabi.ee 
