organismi soolade ja vee sisaldust ning verega ühtlustatakse organismis ainevahetuses tekkinud soojus. Vereplasma. Vereplasmas on 90...91% vett, 6,5...8% valke ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid. Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik. pH on 7,35...7,4. Vereplasma tihedus on 1,025...1,029. Viskoossus võrreldes veega on 1,9...2,6. Osmootne rõhk 768...819 kPa Osmolaarsus ligikaudu 300mosm/l. Vereplasma valgud. Vereplasma valkusid on 65...80g/l ja need jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Albumiine on 35...45g/l ja globuliine 24...37g/l ja globuliinide hulgas on 1,5...4,5g/l fibrinogeeni. Globuliinid jaotuvad 1-, 2-, - ja -globuliinideks ning fibrinogeeniks. Vereplasma valkude üldise sisalduse kõrval on ka oluline albumiinide ja globuliinide omavaheline suhe, mis normis olles on 1,2/l...2,0/l. Vereplasma valkude ülesanded
Vere hulk, maht, koostis- Inimese kehamassist 6-8%. Keskmiselt 5l verd inimeses. Koosneb vereplasmast ja verelibledest (hemotsüüdid). Verplasmat 54-59%, liblesid 41-46% Hematokrit nätab kui suure osa moodustavad vererakud vere kogumahust. Vereplasma, selle koostis, omadused- Vereplasmas on 90-91% vett, 6-8% valke, ja madalmolekulaarseid aineid. Värvus kollakas. Tihedus viskoossus 1,025...1,029 ja 1,9...2,6 Osmootne rõhk 768...819 kPa Leeliselise reaktsiooniga, pH 7,4 Osmomolaarsus 300mosm/l Vereplasma valgud, fraktsioonid, hulk- Valkusid on 65-80g/l, jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Albumiine 35-45 g/l ja globuliine 24-37 (+ fibrinogeeni 1,5-4,5) Vereplasma valgud kannavad neg.laengut ja käituvad hapetena. Omavaheline suhe- 1,2-2,0/l Vereplasma valkude ülesanded- Olulised vere ja kudede vahelises vee-ja ainevahetuses. Vereplasma valkude osmootne rõhk (kolloidosmootne/onkootne rõhk) keskmiselt 3,3 kPa.
annaabi.ee 
