Reaktsioonil tekib vesi, mis on iseloomulik kondensatsiooni reaktsioonidele. Vesi eraldub ka polükondensatsioonil. Kuna kaprolaktiimis on amiidide osa juba olemas, siis polümeeri tekkel vett ei moodustu. 11. polüamiidist valmistatud toode: turvavööd (autodes ja muudes sõidukites), ujumisriided (trikoo), dusikardinad (dusiruumi ees), tuletõrjujate töörõivad (kõrgele temperatuurile vastupidavad), proteesid. 12. Silikoonide omadused: kasutamistemperatuur on kuni 300kraadi, vastupidavus UV- kiirgusele, kemikaalidele, veele ja hapnikule. Kasutusvaldkonnad: lutipudeli ots (see, mida imetakse), küpstusvormid jne. Silikoon on seotud astronoomiaga kuna silikoon on vastupidav hapnikule ehk kui inimene on kuu peal siis ei saa hapnik tema kostüümist välja, lisaks on valmistatud ka nende jalanõude sisetallad silikoonist, mis muutis astronautide sammud vetruvaks (jala maandumisel neelduv energia põrkub tagasi ja annab tugevama äratõuke). 13
Töörõhk peab olema eriti täpne õhukese leht materjali keevitamisel. ALUMINIUMKEEVITUS põleti kuumsus peab olema 100l tunnis metalli mm kohta. Leek on normaalne. Lisa metallina tarvitatakse põhimetalliga koostisega vardaid. Räbusti koostises on 28% NaCli, 50% KaCl, 14%LiCl ja 8% NaFl. Keerukaid detaile on soovitav, pärast keevitamist sisepinget vähendamiseks kuumutada temp. 300 kraadi. Osa detaile kuumutatakse ka ette 300kraadi, kui seina paksus on 49mm valitakse 4mm Elektrood 140200amprine voolutugevus. Elektroodide katte imeb hästi niiskust selle Pärast hoitakse elektroode kuivas kohas. Niiskunud elektroode kuumutatakse Ahjus mille temp on 200kraadi. Sellist keevitus õmlbust töödeldakse nii nagu gaaskeevituse Puhulgi parimaid tulemusi annab alumiiniumi argoon kaar keevitus. Õmbluse Kvaliteet on kõrg ei ole vaja räbusteid ega kattega elektroode.
Ei nõua eriti puhtust. Päri- või vastupolaarne alalisvool aga ka vahelduvvool. Remonditöödel enim kasutatavad elektroodid 4)Aluselise kattega elektroode kasutatakse peamiselt legeeritud terase keevitamiseks. Keevitatakse hästi lühikese keevituskaarega(pool kuni terve elektroodivarda läbimõõdust). Keevitatavad detailid peavad olema korralikult puhastatud. Keevitamiseks kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu. Elektroode tuleb hoida kuivas(kuivatuskapp, -pinal) 100- 300kraadi juures. 5)Segakatted. Elektroodidel kasutatakse ka erinevaid segakatteid. Selle eesmärgiks on erinevate katete heade omaduste ühendamine ja erinevate puuduste vältimine. Elektroodi tähistamine EN499 järgi 1 2 3 4 5 6 7 8 E 38 0 - RC 2 1 H5 1. Protsessi tähis 2. Keevismetalli mehaanilised omadused 3. Töötingimused 4
Maa parasjagu paikneb, määrab se Päikese kiirte langemise nurga. Seega on ühel poolel Maakeral alati suvi ja teisel poolel samal ajal talv. 7. Kuu pinnakihi materjal on tumehall tsemenditaoline paakuv pulber. Kuu pind on kaetud mitmesugu suurustega meteoriidikraatritega, mille läbimõõt võib ulatuda paarisaja kilomeetrini. Kuul esineb mägesid, millest kõrgemad võivad olla kuni 8km kõrgused. Kuul puudub atmosfäär ja pinnatemperatuur kõigub ööpäeva jooksul 300kraadi piires. Kuu tekitab oma külgetõmbe mõjul Maa ookeanides loodeid (tõuse ja mõõnasid). Tänu sellele, et Kuu on Maale väga lähedal, on ta hästi läbi uuritud. Samal ajal kui Maa tiirleb ümber Päikese, teeb Kuu tiire ümber Maa. Seetõttu muutub kuu temperatuur, sest vahepeal on Kuu Päikesele väga lähedal ning seetõttu tekivad kuufaasid. Olenevalt sellest kus Kuu Päikese suhtes asub valgustab Päike Kuul erinevaid külgi. 8
•Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, nt. lämmastikuga •reageerib kergesti halogeenidega Magneesiumisulamid •Magneesiumisulameid legeeritakse alumiiniumiga, tsingiga, mangaaniga ja tsirkooniumiga. 14.Woodi sulam koosneb 50% vismut, 26,7% plii, 13.3%tina ja 10% kaadium. Sulamil on omapärane sulamistemperatuur, kuna ta sulab temperatuuril 70kraadi, lisaks on ta tihedus 9700 kg/kuupm. Eriline on see, et tema koostisosade sulamistemperatuur jääb 300kraadi juurde. 15. Ainehulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste järgi. Tema tähis on n. Me saame ainehulka leida Molaarmassi M ja massi m kaudu, kus n=m/M. Ruumala jrgi, kus n=V/Vm ja molekulide järgi, kus Na on avagaadro arv, N aatomite arv, kus n=N/Na 16. Molaarne kontsentratsioon ehk molaarsus iseloomustab lahuse kontsentratsiooni ning näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahuses. Kui ainet on lahustatud 1 kg lahustis,