http://www.abiks.pri.ee Osoon (O3) ehk trihapnik on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 1050 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 2026 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud
Talved jahedad ja suved kõige soojemad kogu Hispaanias Päikest paistab, talvel 5 tundi ja suvel 12 tundi Väga vähe sademeid Kliimat mõjutavad tuuled, mis tulevad põhjas üle Pürenee mäestiku, üle mägede jõudvad tuuled on väga kuivad KLIIMA KESKMISED ANDMED Keskmine temperatuur põhjaja keskosas jaanuaris 810 kraadi, augustis 1820 kraadi Keskmine temperatuur lõunas jaanuaris 1012 kraadi ja augustis 2426 kraadi Sademete hulk on keskmiselt 300500 mm aastas Lõunas vähem kui 200 mm aastas Põhjas 9003000 mm aastas Mandriline kliima, Mereline kliima, La Madrid Coruna KASUTATUD ALLIKAD 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania 2. http://hispaania.wordpress.com/2008/04/2 TÄNAN TÄHELEPANU EEST!;)
HELKOM , 1520 , : · 80150 , : CH4 · / (, , , ) · . 300500 1) · · (, , ) · 3001000 2) · , · , (/, ,, , , · , ):
Tekkisid metallmündid ja riigid. Kaasajal väga levinud( kõrbetes, tundrates, mägedes) · Fossiilsed energiavarad ja nende leiukohad Taastumatud energiaallikad on peamiselt see biomass, mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja muundunud kütuseks. Seetõttu nimetatakse neid ka fossiilkütusteks. Fossiilsete kütuste all mõistetakse neid primaarse energia allikaid, kõrgmolekulaarseid ained, mis on tekkinud 300500 mln aastat tagasi looma ja taimejäänuste lagunemise tulemusena hapnikuvaeses keskkonnas. Fossiilsed kütused jagunevad peamisse kolme suurde rühma: kivisüsi nafta maagaas Lisanduvad veel põlevkivi, pruunsüsi ning turvas. Kivisöe leiukohad( USA, Venemaa, Hiina, Austraalia, Ukraina) Nafta leiukohad ( Saudi Araabia, Iraan, Venemaa, Venezuela, Iraak) Maagaas( USA, Venemaa, Kanada) Põlevkivi( Hiina, Saksamaa, Eesti)
Esineb ka näo punetus, iiveldus,oksendamine ning pulsi aeglustumine. Mõne ööpäeva möödudes ilmnevad häired maksa- janeerude talitluses ning esineda võib verejookse. Malaaria Malaaria on Plasmodiumi sugukonda kuuluva alglooma tekitatud ning sääsehammustusega ülekanduv nakkushaigus, millele on iseloomulikud palavikuhood koos külmavärinate ja higistamisega, kehvveresus ning põrna suurenemine. Malaaria on üks levinumaid nakkushaigusi maailmas igal aastal haigestub malaariasse 300500 miljonit inimest. Aastas sureb malaariasse 1,52,5 miljonit inimest. Umbes 40% maailma elanikkonnast elab malaariapiirkondades Aafrikas, Lõuna ja KaguAasias, Kesk Ameerikas ning LõunaAmeerika põhjaosas. 80% malaariajuhtumitest esineb Aafrikas, Sahara kõrbest lõuna pool. Malaariat tekitab eosloomade hulka kuuluv algloom Plasmodium. Plasmodiumi liike on palju, kuid inimesel võivad malaariat tekitada 4 liiki
annaabi.ee 
